Koeru
Masina-traktorijaam
Koeru endise masina-traktorijaama direktori
Alva Maipuu mälestused ja vanad fotod
toimetas kaante vahele Mait Raudsepp
Teine täiendatud trükk
Koeru valla muuseum
2004
Majanduslik olukord Koeru piirkonna kolhoosides enne Koeru MTJ loomist
Pärast põllumajanduse kollektiviseerimist 1949.a. ja väikeste kolhooside ühendamist kerkis noortekolhooside ette rida raskeid probleeme. Murranguliseks kujunesid aastad 1950-1952. Otsest negatiivset mõju avaldas noorte ühinenud kolhooside juhtimise madal tase ja kvalifitseeritud spetsialistide puudus, mis oli suuresti tingitud madalast töötasust kolhoosides. Töödistsipliin ja tööviljakus olid enamikus kolhoosides madalad. See ei võimaldanud ka ausalt ja tublilt töötanud kolh-oosiliikmetele maksta nende poolt teenitud töötasu. Rahalist töötasu tuli normipäeva kohta 1952.a. ainult kopikaid ja oli kolhoose, kus kolhoos jäi kolhoosnikele võlgu. Vabariigi kolhoosides maksti 1952.a. keskmisena 52 kopikat tööpäeva kohta. Töötasu maksmine toimus aasta lõpus pärast aastaaruande kinnitamist, kus selgus, kui palju üldse jäi raha ja naturaalseid vahendeid (teravili, kartul, hein ja põhk) järele jaotamiseks töötasuna.
Pärast põllumajanduse kollektiviseerimist 1949.a. ja väikeste kolhooside ühendamist kerkis noortekolhooside ette rida raskeid probleeme. Murranguliseks kujunesid aastad 1950-1952. Otsest negatiivset mõju avaldas noorte ühinenud kolhooside juhtimise madal tase ja kvalifitseeritud spetsialistide puudus, mis oli suuresti tingitud madalast töötasust kolhoosides. Töödistsipliin ja tööviljakus olid enamikus kolhoosides madalad. See ei võimaldanud ka ausalt ja tublilt töötanud kolh-oosiliikmetele maksta nende poolt teenitud töötasu. Rahalist töötasu tuli normipäeva kohta 1952.a. ainult kopikaid ja oli kolhoose, kus kolhoos jäi kolhoosnikele võlgu. Vabariigi kolhoosides maksti 1952.a. keskmisena 52 kopikat tööpäeva kohta. Töötasu maksmine toimus aasta lõpus pärast aastaaruande kinnitamist, kus selgus, kui palju üldse jäi raha ja naturaalseid vahendeid (teravili, kartul, hein ja põhk) järele jaotamiseks töötasuna.
Masinaga kartulipanek kolhooside algaastatel
Sellise madala ja ebakindla töötasu tõttu siirdus kolhoosidest palju tööjõulisi inimesi ja kvalifitseeritud noort kaadrit tööle mujale riiklikesse ettevõtetesse. Näiteks MTJ-desse, sovhoosidesse ja linnadesse. Kolhoosides andis tunda terav tööjõu puudus. Põllumajanduses ei toimunud tööde kompleksne mehhaniseerimine vajalikus tempos ja nõutaval agrotehnilisel tasemel. Ühinenud kolhoosides ei jõutud kõiki töid ära teha ka hobujõul. Raskelt mõjus nõrkadele kolhoosidele ja üldse põllumajandusele 1952.a. ebasoodne aasta. Vihmase suve ja sügise tõttu ei suudetud talveks loomadele vajalikul hulgal koresöötasid varuda. Osa teravilja ja kartulit jäi koristamata, kuna põllud ei kandnud masinaid. Samuti jäi tegemata kõrrekoorimine ja suurem osa sügiskündi. Talvel varuti loomadele täiendavalt lisaks okassööta ja paljudes kolhoosides söödeti suure söödapuuduse tõttu isegi endiste talulautade ja teiste hoonete õlgkatuseid. Sellele vaatamata ei suutnud paljudes lautades loomad enam jalul püsida ja nad tuli köitega riputada laetalade külge. Palju loomi hukkus, nii ka Koerus „Tee Kommunismile“ kolhoosis. Kuna 1952/1953.a. talv oli pehme ja vähekülmunud maa paksu lumekatte all, siis sügisel võtmata jäänud kartul säilis ootamatult hästi kevadeni. Nii nopiti „Tee Kommunismile“ kolhoosis 1953.a. kevadel Koeru Invaliididekodu taga olevalt põllult kartul üles ja pandi seemnena kõrvalolevale põllule maha.
Kuni 1953.a. septembripleenumini kehtisid kohustuslike müüginormide ja MTJ naturaaltasude varumishinnad, millised minimaalselgi määral ei katnud kolhooside tootmiskulusid, rääkimata kasumist. Kolhoosid müüsid aga riiklike kohustuste ja MTJ naturaaltasude katteks näiteks vabariigis 1951 – 1953 aastal liha üle kahe ja piima ligi kolm korda rohkem kui talupidajad aastatel 1946 – 1948.
Eesti NSV Ministrite Nõukogu oma määrusega 30.juulist 1952.a. nr. 630 „Abinõudest põllumajandusliku artelli põhikirja rikkumiste likvideerimiseks vabariigi kolhoosides“ märgib puudusena kolhooside ühismaade omavolilist kasutamist, kolhooside ühisvara kuritahtlikku laialitassimist ja raiskamist, mis seisnes selles, et antakse tasuta või müüakse poolmuidu loomi, liha, piima ja muid põllumajandussaadusi mitmesugustele organisatsioonidele ja isikutele, sealhulgas ka kolhoosnikele tasuta toitlustamise organiseerimine, pidustuste korraldamise ja ebaseaduslike preemiate väljamaksmise teel. Ühiskondlike maade kõrvaldamist esineb ulatuslikult kolhoosnike õue-aiamaade ebaseadusliku suurendamise ja kolhoosiperedele fiktiivse jaotamise teel. Samuti esineb suurtest põllumassiividest õue-aiamaade väljamõõtmisi. Hoolimata põllumajandusliku artelli põhikirja nõuetest, jagatakse pärast riiklike müügikohustuste ja MTJ naturaaltasude täitmist peaaegu kõik naturaal- ja rahalised tulud kolhoosiliikmete normipäevadele, mille tõttu need kolhoosid eraldavad vähe, alla 20 % rahalistest tuludest jagamatute fondide suurendamiseks ja muudeks tootmisvajadusteks. Ei moodustata vajalikus koguses seemne-, seemnekindlustus- ja üleminevaid seemnefonde, mis takistab plaaniliste kevadkülvide teostamist seemne puudusel. Esineb kolhoosi põhikirja rikkumisi töö organiseerimisel, töötasustamisel, normipäevade arvestamisel ja kulutamisel. Paljudes kolhoosides töötavad kolhoosiesimeeste ametikohtadel mittesobivad isikud, kes tegelevad rohkem joomise kui kolhoosi juhtimisega. Panevad brigadiride, laohoidjate ja arveametnike ametikohtadele endale meelepäraseid isikuid ja varjavad nende kaasabil saaduste arvele mittevõtmist omastamise ja ühisvara laialitassimise eesmärgil. Kõik need ülalmainitud kolhoosi põhikirja rikkumised esinesid samuti ühes või teises Koeru piirkonna kolhoosis ühel või teisel määral. Kõigi ülaltoodud kolhoosi põhikirja rikkumiste ja likvideerimise eest pandi vastutus selle määrusega Eesti NSV Põllumajandusministeeriumile, oblasti- ja rajooni täitevkomiteedele, rajooni põllumajandus- osakondadele ja masina-traktorijaama direktoritele. MTJ-de direktorid ja spetsialistid pidid väljasõitudel kolhoosidesse kontrollima kolhoosi juhatuse istungite ja üldkoosolekute protokolle ja vastuvõetud otsuste õigsust. Suulised kaebused kolhoosi põhikirja rikkumiste kohta tuli kolme päeva jooksul läbi vaadata ja viivitamatult lahendada.
Eelmistel aastatel enne Koeru MTJ loomist teenindas Koeru ümbruse kolhoose Järva-Jaani MTJ.
(Eesti Entsüklopeedia nr. 6 masina-traktorijaam, lüh. MTJ, NSV Liidus 1928 – 58 tegutsenud riiklik ettevõte, mis tegi talle eraldatud traktorite ja põllu-töömasinatega lepingute alusel naturaaltasu eest töid kolhoosides. Stalinlike majandusteoreetiliste dogmade järgi ei tohtinud kolhoosidel veokeid ega masinaid olla. Nende ostmiseks polnud ka kolhoosil raha. Suurem osa kolhoosides toodetud saadustest läks naturaaltasuna MTJ-le. MTJ-d oli esimene lüli, mis pidi kolhoosides ellu viima partei poliitilisi käske (MTJ-de poliitosakonnad) ning reguleerima riigi ja kolhoosi majandussuhteid (riigi kasuks). Eestis asutati esimene MTJ 1941. Stalinliku agraarpoliitika revideerimise tulemusena reorganiseeriti MTJ-d 1958 remondi-tehnikajaamadeks ning masinad ja traktorid müüdi kolhoosidele.)
Kolhoose teenindasid traktoribrigaadid. Kõikidesse kolhoosidesse ei jätkunud vajalikku põllumajandustehnikat. Üks traktoribrigaad teenindas seepärast mitut kolhoosi. Kolhoosidele ei suudetud seetõttu tähtaegselt ja kvaliteetselt lepingulisi töid teha. Kolhoosides, kus töödega hiljem alustati, ei jõutud neid optimaalsel ajal teha ega lõpetada. Tehti kiirustades, hilinemisega ja agrotehnilisi nõudeid rikkudes. Esines isegi künnile külvamist. Seetõttu olid põllukultuuride saagid madalad, mis omakorda põhjustas loomade madalat produktiivsust. Suur osa kolhoosides toodetud saadustest läks naturaaltasu arvele. Nii läks kolhoosi poolt riigile antud teravilja riiklike müügikohustuste ja naturaaltasu katteks antud partiist suur osa 75 % naturaaltasuks ja 25 % kohustusliku riiginormi katteks.
Kolhooside juhtimise tase oli madal. Puudusid juhtimiskogemused ja vaja-minev kvalifitseeritud kaader. Kolhoosiesimeestena töötasid Koeru MTJ loomisel 1953.a. alul Leegi kolhoosis Rosenblat, Kalinini-nimelises Nõlvak, Avan-gardis Laurison (või Laurisaar) Majakas Grauberg, Vaol Veskimäe, Koidulas Maltsaar (naisterahvas). Säde ja Tee Kommunismile esimeeste nimesid ei mäleta.
Viljamasindamine tõi külasse sügiseelevuse ja leivalõhna
Koeru masina-traktorijaama loomine ja selle mõju Koeru ümbruskonna kolhoosidele
Kolhoosikorra loomisel ja kolhooside hilisemal organisatsioonilis-majanduslikul kindlustamisel ja edasiarendamisel etendasid riiklikud masina-traktori-jaamad (MTJ-d) üha olulisemat osa. MTJ oli vastutavaks lüliks riigi ja kolhoosi vahel. MTJ-l oli oma tootmisfinantsplaan tehtavate tööde, kolhooside riigile müügi-kohustuste ja naturaaltasu laekumise kohta. 1953.a. aprillis moodustati vabariigis juurde neli uut MTJ, sealhulgas Koeru MTJ. Vabariigis sai seega 63 MTJ-i. Kõik need allusid otse Põllumajandusministeeriumile ja kohalikule rajooni TSN Täitevkomiteele.
Töötades Tartu MTJ-s söödatootmisagronoomina, suunati mind 1953.a. jaanuaris Tallinna oblasti TSN TK Põllumajandusvalitsuse ülema E.Kalausi korraldusel Moskvasse MTJ direktorite reservi kinnitamisele. Selleks protseduuriks kulus kolm päeva. Tuli käia NSV Liidu Põllumajandus- ja Varumisministeeriumis MTJ-de peavalitsuse kõikide osakondade juhatajatega vestlemas ja kõige lõpuks ministri asetäitjaga, kes siis kuulutas, et olen arvatud MTJ direktorite reservi. Pärast seda viidi mind üle Kanepi MTJ peaagronoomi direktori asetäitja ametikohale. Ja aprilliks kutsus Tallinna oblasti TSN TK põllumajandusvalitsuse ülem Ed. Klausson mind välja ja andis valida juba olemasoleva Varstu, Orava või loodava Koeru MTJ vahel. Valisin ja andsin nõusoleku Koeru MTJ määramiseks. Otsustasin, et milleks teiste suppi sööma minna. Parem juba ise keeta. Samas kirjutati mulle välja komandeering, anti 500 rbl. komandeerimisavanssi ja peotäis puhtaid volituse blankette. Öeldi, et kitsarööpmeline rong väljub kell 20 ja sellega tuleb minna . Ööbida Järva-Jaani MTJ-s ja järgmisel hommikul 7. aprillil sõidad koos MTJ-de peavalitsuse remondiosakonna juhataja V.Ruusega Koeru.
Rong jõudis Järva-Jaani südaööl. Mul polnud aimugi, kus asub MTJ. Õnneks väljus koos minuga rongilt veel mõni inimene, kelle käest teed sain küsida. MTJ kontori juurde jõudes oli maja pime. Kell oli ühe peal. Koputasin tükk aega uksele ja aknale, enne kui küsiti, „Kes seal on?“ Vastasin, et Koeru MTJ direktor. Uks avanes ja uksel seisis Järva-jaani MTJ direktor Klausson valge särgi ja pikkade valgete aluspükste väel. Tervitasin ja ütlesin oma nime. Mind juhatati ühte tuppa, kus olid madratsid põrandale pandud. Seal magas juba Tallinnast autoga tulnud V.Ruuse, kellega koos 7.aprilli hommikul Koeru sõitsime. Koerus polnud ma varem käinud ja ei omanud ka ettekujutust sealsest maastikust. Kevad oli varane ja lumi põldudelt sulanud. Esimene mulje tulevasest tööpiirkonnast ei olnud meeldiv. Muret tekitasid väga kivised ja sügisel kündmata jäänud põllud.
Endise mõisa viinavabrikut ehtis punane viisnurk
Koeru jõudes tuli leida koht, kus saaks istuda, kirjutada ja inimestega vestelda. Selleks sain „Tee Kommunismile“ kolhoosi kontorist kasutada ühe toa.
Koeru MTJ tegevuse alguseks tuleb lugeda 7.aprill 1953.a., mil algas MTJ kaadri valik, komplekteerimine ja töölevõtmiseks avalduste vastuvõtmine. Põhiline mehhanisaatorite kaader tuli tööle võtta ületoomise korras. MTJ organiseerimisteade levis kulutulena üle Koeru ja selle ümbruse kolhooside. 9.aprillil 1953.a. saime Koeru MTJ-le ajutiseks kasutamiseks kontoriruumid endisesse vallamajja külanõukogu ruumidesse. Siin toimus kaadri töölevormistamine. Kontoritöötajate ja traktoribrigaadide kaadriga komplekteerimine kulges raskusteta. Järva-Jaanist tulid üle eelkõige need, kes varem töötasid siinsetes kolhoosides – traktoristid, haakijad, arvestajad, tankijad, kombainerid ja nende abid. Mehhanisaatorite kaadriga komplekteerimisele aitas suuresti kaasa ka see, et Koeru MTJ-le tuli uus tehnika. See meelitas.
Partei poliitika elluviimiseks maal tegutsesid MTJ-de juures poliitosakonnad. Nii loodi ka Koeru MTJ juurde poliitosakond koos oma ajalehetoimetusega. Partei tööd juhtis Ellik ja komsomolitööd Kroon. Poliitosakond asus samuti endises vallamajas. Pärast 1953.a. NLKP septembriotsust poliitosakonnad likvideeriti koos oma toimetustega ja nende asemele tulid MTJ-de juurde partei-poliitilist tööd tegema partei rajoonikomitee tsoonisekretärid koos instruktoritega, kes allusid partei Paide rajoonikomiteele. Partei tsoonisekretärina töötasid Rohtla ja V.Unga, instruktorina Soodla jt. Traktorite ja põllutöömasinate Rakkest äratoomisega tekkisid probleemid
Koeru MTJ-l ei olnud veel ühtegi autot. Oma autod GAZ-51 ja ZIL-kallutaja ning kaks sõiduautot GAZ-67 (üks läks poliitosakonnale) saime mai keskel. Saime veel kolm tsisternautot ja ühe iseliikuva remonditöökoja. Rakkest oli aga vaja kaup ära tuua.
Meie õnneks töötas Hällimäe karjääris ja ööbis Koerus Paide isekallutajate kolonn. Sain juhtidega kaubale ja „haltuura“ korras vedasime nende abiga kolmel-neljal õhtul põllutööriistad Rakkest Koeru. Mõnele linttraktorile sai järele haagitud teraviljakuivatid ja raudratastega viljapeksumasinad. Kui selline killavoor siis hilisõhtul suure kolinaga munakiviteel Koeru jõudis, oli alevirahvas suure hirmuga akendel vaatamas, kas tankid tulevad ja sõda jälle lahti.
Meie esimeseks remondiruumiks sai kohandatud vallamaja taga olev laudadest kuur (praegu seda ei ole enam olemas). Seal tuli kokku panna adrad, kultivaatorid ja külvikud. Detailid ei sobinud kokku. Tuli puurida, painutada, paigutada jne. Kuna MTJ-l puurmasinat veel ei olnud, siis tõin Tartust äialt seinale kinnitatava käsivändaga vana puurmasina. Asja ajas ära.
1953.a. kevad tuli vara. Maa kuivas ruttu ja põllutöödega tuli kiirustada. 13.aprillil 1953.a. alustas esimesena Koeru MTJ traktor DT-54 traktorist Ernst Sikkmanni juhtimisel kündi „Tee Kommunismile“ kolhoosi põllul, mis asus vallamaja taga Aruküla poole. Juba alguses kontrolliti tugevdatult uue loodud MTJ poolt tehtavate tööde kvaliteeti. Sellega pandi alus edaspidisele põllukultuuride saagikuse tõusule. Koeru MTJ teeninduspiirkonda jäid kaheksa kolhoosi: Kalinini-nimeline Müüsleris, “Avangard“ Kalitsas, „Leek“ Abajal, „Koidula“ Ervital, „Vao“ Vaol, „Majak“ Kuusnas, „Säde“ Rammal ja „Tee Kommunismile“ Koerus.
Igasse kolhoosi moodustati ja kinnitati üks traktoribrigaad selliste masinatega, mis võimaldas kõiki lepingulisi töid antud kolhoosis teha tähtaegselt ja kvaliteetselt. Selline töö korraldus tõstis kõigi traktoribrigaadi liikmete vastutust tööde kvaliteedi eest alates külvieelsest maaharimisest, külvist kuni saagikoristuseni ja huvitatust suuremate saakide saamiseks. Traktoribrigaadi kinnitati vastavalt kolhoosi suurusele ja lepinguga ettenähtud tööde mahtudele kuni kuus erinevat marki traktorit. 1953.a. kevadtöödeks oli Koeru MTJ-s kokku 36 traktorit. Lint-traktoritest olid C80, DT-54, DT-55, KD-35. Ratastraktoritest olid Bellarus, DT-27, DT-24, u-2 (Universaal), XTZ-7 ja DT-20. Teraviljakombainidest olid alguses järelveetavad ja iseliikuvad kombainid C-4 ja hiljem CK-3-ed. Viljapeksumasinatest olid MK-1100 ja Saksa DV päritoluga tsinkplekist kerega MO-90.
Väga tähtis isik traktoribrigaadi töö korraldamisel, tehnika hooldamisel ja töökorras hoidmisel, samuti lepingute täitmisel ja kvaliteetse töö teostamisel oli traktoribrigaadi brigadir. Traktoribrigaadi brigadiridena töötasid B.Räni Koidula ja H.Kurg Vao kolhoosis. Iga traktoribrigaadi koosseisus oli veel arvestaja-tankija. Kündmisel, vaheltharimisel ja heinaniitmisel töötasid haakija, kombainiga koristamisel vilja kaaluja ja kombaineri abi.
Arukülasse kolis Koeru MTJ 1953.a. pärast kevadpõllutööde lõpetamist, pärast seda, kui Aruküla viinavabrikust olid seadmed ümberkolitud Roosna-Allikule.
MTJ kontor koliti viinavabriku teisele korrusele.
MTJ kontor sai remonditud ja sisseseatud endise viinavabriku teisele korrusele.
Suvel saime esimese uue treipingi, milline sai paigutatud viinavabriku keldrisse. Kuna elektrit ei olnud, siis käivitati treipink läbi akna veorihmaga traktori SHTZ-7 rihmaratta abil. Traktorite remondiks kohandati viinavabriku kõrval asuv raudkiviseintega endine karjalaut. Viinavabrikusse seati sisse sepikoda ja keevitusruum. Kõrvalhoonesse remonditi korter Raimond Asule ja tehti väike puutöökoda.
1953.a. sügisel sai Koeru MTJ statsionaarse ühesilindrilise diiselmootoriga elektrijõujaama. Sellist mootorit kutsusid mehed „baabaks“. Arukülast veeti esimesed ajutised roostetanud traadid Koeru MTJ elektriku (nime ei mäleta, rahvas kutsus teda „Hokitouks“). Elektri- jõujaama asus tööle motorist–elektrik Partels, kes elas Puhmus ja käis sealt Arukülasse iga päev tööl. Tema tööpäev kestis talveperioodil k. 8-24 ja suvel 8-18. Oli väga kohusetundlik mees ja hoolas töötaja.
Esimesena sai elektrivalgust Koeru kool Arukülas ja MTJ kontor. Koerus Teemaja (praegune Janune Kägu), selle vastas asuv valge maja (endine apteek), Väinjärve teel apteek ja selle kõrvalmaja, kus elasid MTJ direktor ja jaoskonna mehaanik H.Esinurm vanemraamatupidajana töötava abikaasaga. Kuna jõujaama võimsus oli väike ja elektriliini traadid roostes ning peened, siis Koeru jõudva voolu pinge oli madal ja kõikuv. Maksimaalsetel koormustundidel langes pinge niivõrd madalale , et 220 V elektripirnide valgustustugevust võis võrrelda täiskuu valgusega. Seepärast said sel perioodil 220 voldised pirnid vahetatud 110 V elektripirnidega, millised andsid küllalt rahuldavalt valgust. Olukord elektri kasutamisel Koeru alevis paranes tunduvalt pärast nõuetele vastava elektriülekandeliini ehitamist ja MTJ-le uue võimsama laeva diiselmootoriga „Busaco Wolf“ elektrijaama saamist 1954.a. Avanes võimalus Koeru aleviku täielikuks elektriga varustamiseks. Esimese televiisori ostis Koerus MTJ. Pööratava antenni viinavabriku korstna otsa viisin ise 1954.a.
Murranguliseks etapiks kolhoosikorra ja MTJ arengus kujunes partei 1953a.. septembripleenumil põllumajanduse kiireks edendamiseks kavandatud abinõud. Peatähelepanu pöörati põllumajanduse mahajäämuse likvideerimisele. Põllumajanduse kiire tõusu saavutamiseks määrati kindlaks järgmised muudatused ja abinõud:
· tunduvalt tõsteti tähtsamate põllumajandussaaduste varumis- ja MTJ naturaaltasu kokkuostu hindasi;
· alandati riiklikke müüginorme;
· eriti oluline oli põllumajanduse planeerimise korra muutmine, millega kolhoosidele anti õigus ise planeerida põllukultuuride kasvupindu, loomade arvu ja toodangut;
· üleliia tsentraliseeritud juhtimise ja planeerimise kord ahendas kohalike töötajate initsiatiivi;
· riigiorganite ülesandeks jäi riiklike varumisnormide suuruse kindlaksmääramine ja nende täitmise kontroll. Seni esines juhuseid, kus teravilja varumisnormide täitmiseks tuli ära viia kas osaliselt või isegi täielikult mõne kultuuri seemnevili. Suuresti sõltus see varumisvolinikust ja tema arusaamisest.
Kolhooside kiirele edasiarengule aitas kaasa materiaalse huvitatuse printsiibi rakendamine pärast septembripleenumit järgnenud aastatel kolhoosnike töötasude alal. Kolhoosid hakkasid kõigi muude abinõude kõrval pöörama suurt tähelepanu tööviljakuse tõstmisele ja paremate tööstusnormide mooduste otsimisele. Üha selgemaks said seni kehtinud töötasusüsteemi puudused. Seoses kolhooside majandusliku ja finantsolukorra paranemisega võeti kasutusele kolhoosiliikmete igakuine avansseerimine ja lisatasude maksmine tähtsamatel hooajatöödel. Kolhooside edasine areng võimaldas minna üle garanteeritud töötasude ja hiljem otserahalisele töötasule, kus senine normipäev kadus töötasu arvestusest.
Vajalikuks peeti MTJ mehhanisaatorite kaadri töötasustamise täiendamisest. MTJ-des mindi alates 1. oktoobrist 1953.a. üle igakuulisele rahalisele töötasule. Kolhoosiesimeeste ja MTJ-de insenertehnilise kaadri tugevdamiseks hakati 1953.a. partei septembripleenumi otsuse kohaselt kaadrit suunama maale linnadest teistest rahvamajandusharudest. Nii suunati partei polt Avangardi kolhoosi ajakirja „Eesti Kommunist“ toimetusest sm. Muruk, „Tee Kommunismile“ kolhoosi sm. Klaas, Koidulasse Lembit Annus , Leegi kolhoosi sm. Lessok. Koeru MTJ-le suunati Leningradist erialalt katlainsener Anatoli Rusanski töökoja juhataja ametikohale. Ta omandas lühikese ajaga minimaalse eesti keele oskuse, töötades sellel kohal kuni MTJ likvideerimiseni, mil ta naasis Leningradi. Suhtleme temaga siiani. Eesti keelt ei ole ta unustanud.
Enamus suunatud esimeestest ei õigustanud ennast ametikohtadel. Lembit Annus jäi põlduriks ja on seda tänini.
Üheaegselt paljude efektiivsete abinõude rakendamisega ilmnes tendents kolhoosidele liiga rutakalt ja läbimõtlematult peale suruda tootmises järele proovimata „imekultuure“, uusi agrotehnilisi võtteid ja tootmistehnoloogiat. Nii toimus maisi külvipinna järsk suurendamine, maisi ja kartuli ruutpesiti kasvatamine, mitmeaastaste heinapõldude ümberkujundamine jne.
Nii tuli minul, kui Koeru MTJ direktoril 1954.a. kevadel partei Paide rajoonikomitee I sekretäri E.Viski käsul üles otsida Vao kolhoosi esimees Määrmann ja tuua ta õhtul kella 22 paiku Paidesse parteibüroole. Bürool karistati teda selle eest, et ta ei olnud nõus külvama maisi rajooni poolt nõutud pinnale.
Teine näide. Mind kui MTJ direktorit kutsuti Paide rajooni TSN TK istungile aru andma küsimuses „Miks Koeru MTJ pole tööle rakendanud saabunud uusi ruutpesiti kartulipanemismasinaid?“ Neid oli kokku 13 tükki. Ähvardati kõik need 13 Järva-Jaanile üle anda. Näägutati hulk aega.
Korraldasin näitliku ruutpesitsi kartulipaneku Leegi kolhoosis. Kutsusin sinna ka I sekretäri E.Viski. Üle ootuste ta tuligi. Selleaegsed põllud olid kive ja kivihunnikuid täis. Võimatu oli masinaga töökäiguks sõlmedega traati vedada üle põllu nii, et sõlmed jääks iga kord kohakuti, selleks et hiljem risti vagusid mullata. Kui me seal niimoodi pool pühapäeva olime jännanud, lõi Visk käega, mitte midagi ütlemata istus autosse ja sõitis Paide poole minema. Kartuli ruutpesiti panekust hiljem enam ei räägitud.
Kevadkülvi ja koristustööde „edukaks“ teostamiseks suunati kõikidesse MTJ-desse igal aastal partei ja valitsuse nn volinikud. Rahvas kutsus neid taganttõukajateks. Praktiliselt käisid nad sellel perioodil MTJ-s ja piirkonna kolhoosides ühel päeval, tahtes informatsiooni MTJ tegevuspiirkonnast ja tutvudes suvalise kolhoosiga. Märkimisväärset abi nende käigust ei olnud. Meelde on jäänud kahe voliniku käik. Esiteks ENSV peaprokuröri Paasi käik, millest oli tõesti praktilist kasu. Nimelt sõites Säde kolhoosi kevadkülvi läbiviimisega tutvuma tegin talle ettepaneku kevadkülvi kiirendamiseks vabastada sealne traktorist Vilderson kinnipidamiskohast (istus puskariajamise eest). Meie suureks üllatuseks oligi mees mõne päeva pärast kodus ja alustas teravilja külvamist.
Teistsugune juhus oli aga Eesti NSV Ministritenõukogu aseesimehe A.Greeniga. Nimelt sõitsime Kalinini kolhoosi kevadkülvi käiguga tutvuma. Juba eemalt märkasin, et Köisi mõisa mineva tee ääres vana mõisarehe taga põllul seisis traktor külvikuga Traktorist ja külvimasinal töötav naisterahvas istusid mõisarehe ääres. Nähes, et meie tuleme jala üle põllu nende juurde, tõusis nõgine ja mustade kätega vanem traktorist püsti ja sammus päris sirgel sammul meile vastu. Jäi seisma ja raporteeris „Sm. direktor. Seeme sai otsa, uut ei toodud. Läksin Kahala poodi ja võtsin viina. Kui seemet ei tooda, lubage koju minna“. Koju ma muidugi ei lubanud, kuna ta polnud märgatavalt purjus. Läksime Greeniga kolhoosikontorisse, lahendasime seemne kohaleveo ja külv jätkus. Ma kartsin küll, et Green teeb mulle selle juhuse eest peapesu, et traktorist tuleb ja tunnistab ise, et on töö ajal viina võtnud. Green aga naeris juhtunu üle. Ta küsis, kas MTJ-s on selline kord, et traktorist peab igast juhtumist direktorile raporteerima?
Koeru MTJ algaastail ei olnud teeolud kuigi head. Nii näiteks jäi nelja-rattaveoga sõiduauto GAZ 67 1954.a. kevadel teede lagunemise ajal Vao traktorist Sõnajala kodu ligidal nii sisse, et tuli paluda traktorist Sõnajalga, kes siis traktoriga auto välja vedas. Võtsin 6 m pikkuse lati ja vajutasin selle keset maanteed nii sügavale sisse, et otski ei jäänud paistma. Talvel olid teed hanges ja autodega liikuda ei saanud. Nii tuli 1953/1954 talveperioodil mitmel korral suure linttraktoriga C-80 traktorist Siidlal käia kassapidajaga Paides palga järel (edasi-tagasi ca 70 km). 1955.a. jaanuaris olid Koerus nii kõrged hanged, et ulatusid kohati katuse räästani. Seepärast tuli 1955.a. 15. jaanuaril Tallinna aastaaruande viimiseks sõita autoga Koerus traktori kelgule ja linttraktor vedas auto Järva-Jaani. Sel paistis, et tee on lahti aetud ning asusime omal jõul liikuma. Enne Viisu teeristi tuli aga juba kaevama hakata ja seda kuni Mäoni. Sealt edasi oli tee lahti ja jõudsime Ussisooni. Seal aga seisis kolonn 50 – 60 autot ja bussi. Tallinna jõudsime järgmisel hommikul kell 8. Olime teel olnud ligi ööpäeva.
GAZ-67, direktor Alva Maipuu ja autojuht Feliks Treter
MTJ algaastatel jätsid Koerus ka toitlusolud soovida. Teemajast sai osta leiba, keedetud kanamune, limonaadi, õlut ja viina. Harva kalakonserve.
Kui enne 1953.a. septembripleenumit teenindasid kolhoose MTJ jaoskonnaagronoomid kelle tööpiirkonda kuulus mitu kolhoosi, siis nüüd suunati igasse kolhoosi tööle MTJ palgal olev agronoom ja zootehnik. Nende ülesandeks oli nüüd otseselt põllukultuuride saagikuse ja loomakasvatuse produktide tõstmiseks vajalike abinõude rakendamine antud kolhoosis. Tulemustest kutsuti neid aru andma MTJ-i. Nende ülesandeks oli ka kolhoosnike õpetamine kohtadel. MTJ peaspetsialistid käisid kolhoosides loenguid pidamas.
Uus töökojahoone valmis 1955.a.
Kogu Koeru MTJ eksisteerimise ajal tehti piirkonna kolhoosides ulatuslikult kivide koristamist ja põldude massiivistamist põllutööde kvaliteedi tõstmiseks ja saakide suurendamiseks. MTJ algaastatel ei jätkunud kiviveoplaate ja terastrosse. Need tuli hankida endaalgatusliku isevarumise korras. Kiviveoplaatide jaoks tuli minna Tartusse ja Emajõe kaldale sõjaajast jäänud Saksa sõjalaev tükkideks lõigata ja ära tuua. Sellest jätkus paariks aastaks igale traktoribrigaadile. Trossi käisime hankimas põlevkivikaevandustest ja Tallinna sadamast.
Niisketel rohumaadel tehti ka lahtist kuivendamist kraaviatradega.. Talveks tehti puust prussidest ja rautatud jalastega kelgud, millega sai vedada väetisturvast ja metsamaterjali. Nii veeti märtsis 1954.a. 4000 m3 väetisturvast.
MTJ-del olid riiklikud plaanid kursustele suunamiseks, samuti plaanid kohapeal traktoristide täiendavaks väljaõpetamiseks. 1954.a. õpetati Koerus välja 20 uut traktoristi. Selline kohapeal traktoristide kaadri välja-õpetamine võimaldas traktoribrigaadides künni- ja kultiveerimistöödel rakendada kahevahetuselist töökorraldust, mis tunduvalt lühendas ettenähtud tööde läbiviimise tähtaegu.
Kõikide MTJ-de ees seisvate ülesannete täitmise eest ja olukorra eest teenindatavates kolhoosides vastutasid ja andsid aru Paide rajooni parteikomiteele, Paide raj. TSN Täitevkomitee ja ENSV põllumajandusministeeriumi ees MTJ direktor ning MTJ peaspetsialistid. Koeru MTJ-s töötasid peaagronoomina Valter Allik ja Ilmar Kruusamägi, peazootehnikuna Lembit Keerd ja Evald Paosalu, vanemvetarstina Ervin Särg ja Arnold Haavasalu, pearaamatupidajana Aida Seping ja Ilme Malm, peainsenerina Ülo Koger, Tammela ja Enn Roostalu. Töökoja juhatajana töötasid Mikko Särkinen ja Anatoli Rusanov, põllutööriistade mehaanikuna Helju Noormaa ja Raimond Asu, jaoskonna mehaanikutena Helmut Esinurm, Nestor Särkinen ja Hugo Kurg. Kontoris töötasid vanemraamatupidajana Mari Esinurm ja Silvia Gutman, kaadriinspektorina Ella Kallasmaa, kassapidajana Astrit Ots, dispetšerina Sarapuu, Lia Roostalu ja Aino Kruusamägi, traktoritööde arvestajana Endla Männikoks, melioraatorina Harald Tiik, revident –raamatupidajana Ellen Treter ja sekretärina Silvia Holm.
CK-3, vasakul direktor Alva Maripuu ja paremal partorg Ed. Liivar
Kokku töötas Koeru MTJ-s 23 inimest ITP personali, teenistujaid-raamatupidajaid 13 ja nooremteenistujaid (valvur, tuletõrjuja, hobusemees, koristaja, sõiduautojuht) 8.
Töökojas oli alalisi remondimehi 7 ja masinamehi, st traktoriste ja kombainereid ning kombaineri abisid kokku 68. Koeru MTJ partorgiks oli ED. Liivar ja AÜ esimeheks H.Tiik.
Koeru MTJ töötajad elasid rajooni TK ja Koeru k/n poolt eraldatud majades või korterites. Nii said peavarju Koeru teemaja vastas olevas valges majas (kunagine apteek) peainsener E.Roostalu, van.raamatupidaja Silvia Gutman, treial Aasma, kontrollmehaanik M.Särkinen ja naftabaasi juhataja V.Prank.
Ei saa märkimata jätta, et samas majas tuli MTJ algupäevil põhkudel, puuhalg pea all ja mantel peal magada paar nädalal ka MTJ direktoril, kuni saadi korter koos jaoskonna mehaaniku ja van.raamatupidaja Esinurmega Väinjärve teel tühjas majas apteegi kõrval.
Endises Kapu kõrtsis Jaani ja Rakke tee nurgal (põles 02.09.68. Mait Raudsepp) elasid melioraator H.Tiik, MTJ direktori autojuht Feliks Treter, töökoja juhataja A.Rusanov. Traktorite remondiperioodiks oli sinna organiseeritud ka ühiselamu. Traktoribrigaadide liikmed elasid oma teenindatavates kolhoosides. Peaagronoom V.Allik elas Arukülas kooli vastas üle tee olevas vanas mõisa aidas, peazootehnik E.Paosalu ja van.vetarst E.Särg elasid Väinjärve teel vetjaoskonnas. Osa MTJ töötajaid elasid Koerus oma individuaalelamutes.
Kogu Koeru MTJ eksisteerimisaja jooksul kujunes välja noor, ühtehoidev, ettevõtlik ja teotahteline kollektiiv. Töötasid nais- ja meesansambel, 10 liikmeline näitering jm. Ekskursioonidel käidi Kiievis, Pihkvas, Haapsalus, Leningradis ja Karjalas. Sõideti veoautoga, millele vihmakorral oli võimalik puldankate peale tõmmata. Korraldati pidulikke aktusi ja koosviibimisi, riiklikel pühadel laudadega pidusid ja uusaastakarnevale. Peeti tööliste sünnipäevi.
Taidlust tehti Arukülas Koeru kooli ruumides. Esinemas käidi ümbruskonna kolhoosides. Seoses Koeru MTJ loomisega tekkis suurem vajadus aktiivsema kultuurielu järele. Kõigile oli rõõmupäevaks palju aasataid pooleli olnud Koeru Kultuurimaja valmimine 27. detsembril 1957.a. Kultuurimaja juhatajaks kinnitati partei tsoonisekretäri V.Unga abikaasa Ilse Unga. Kultuurimaja käikuandmise puhul korraldati pidulik aktus ja pärast seda esinesid MTJ ja alevi isetegevuslased. Oli täitunud Koeru rahva suur unistus. Saal oli täis rõõmsameelset Koeru rahvast. Paar nädalat hiljem toimus kultuurimajas Koeru ja Järva-Jaani MTJ-de ühinemispidu.
1958.a. suvel toimusid Koerus esimesed noorte suvepäevad. Rahva hulgas nimetati neid päevi „võsaleeriks“. Suvepäevade lõpupäeval marssisid noored puhkpilliorkestri saatel Arukülast Koeru kultuurimaja juurde. Seal toimus pidulik aktus. Osavõtjatele anti tunnistused ja lilled. Päev lõppes peolaua ja tantsuga. Tantsuks mängisid Koeru kultuurmaja ja MTJ ühinenud estraadiorkester ja Koeru puhkpilliorkester.
Spordielu oli MTJ-s tagasihoidlik. Suvel mängiti Aruküla mõisa ees võrkpalli ja peeti võistlusi. Talvel mängiti koroonat, malet ja kabet ning võisteldi samadel aladel.
Uue töökoja, ühe kombainide, ühe traktorite ja kahe põllutööriistade hoiukuuride ehitamisega alustati 1953.a. Need valmisid 1955.a. lõpul. Uue kontorihoone ehitamist Arukülas tiigi kaldal alustati 1956.a. „Valge maja“ valmis 1958.a. Sellesse hoonesse olid ehitatud kontoriruumid ning teisele ja kolmandale korrusele elukorterid. Vastvalminud uut hoonet MTJ ei kasutanud.
Uus kontorihoone valmis 1958.a.
Koeru MTJ likvideeriti 1958.a. Hoone seisis tühjana kuni Koeru autoremonditehase asutamiseni 1959.a. maikuus. Hoone võtmeid ma autoremontijatele üle ei andnud. Tehase direktorile Korollile ütlesin, et kadunud ja kõik.
See valmistas tuska, et nii kaua oodatud kontoris ei saanud istuda mitte minutitki.
31. detsembril 1957.a. likvideeriti Järva-jaani MTJ ja liideti Koeru MTJ-ga. Kõik tema tehnika ja varad samuti traktoristid, kombainerid ja teised traktoribrigaadide töötajad tulid üle Koeru MTJ koosseisu. Koeru MTJ teeninduspiirkonda lisandusid Karinul, Roosna_Allikul, Järva-Jaanis ja Karedal asuvad kolhoosid.
1957.a. plaaniti remontida 59 traktorit ja 10 teraviljakombaini, sh 16 traktori kapitaalremont. Tegelikult remonditi aasta lõpuks seitse traktorit. Remondiplaani mittetäitmine esines ka endises Järva-Jaani MTJ-s. Olukorra lahendas uus Koeru MTJ remonditöökoda. Koerus oli juurutatud remondi „sõlmmeetod“, st remonditi ainult traktori kindel sõlm või agregaat ja töö tegid selleks väljaõppinud kogemustega jaoskonnamehaanikud ning traktoribrigaadide brigadirid.
1955, 1956 ja 1957.a. käisid Koeru MTJ kombainerid oma kombainidega enne meie viljakoristuse algust suure riigi uudismaadel aitamas sealset vilja koristada. Kombainid laaditi rongile Rakke jaamas. Koeru kombainerid (Raimond Asu jt) hoidsid seal töötades vabariigi au kõrgel. Tagasi tuldi sealt tänukirjade, kingituste, preemiate ja nisu täis punkriga.
Pärast 1958.a. veebruaripleenumi otsusel reorganiseeriti masinatraktorijaamad remondi-tehnikajaamadeks (RTJ). Traktorid, kombainid ja muu põllumajandustehnika müüdi 2 – 5 aastase järelmaksuga kolhoosidele. Masina-traktorijaamad olid oma töö kolhoosikorra ülesehitamisel teinud. Kolhooside areng oli jõudnud selleni, et nad suutsid juba ise põlumajanduse mehhaniseerimiseks ettenähtud tehnikat ja masinaid osta ja võib-olla ka otstarbekamalt –efektiivsemalt neid kasutada. Kolhoosile müüdi see tehnika, mis varem oli kinnitatud sellele MTJ traktoribrigaadile, kes seda kolhoosi teenindas. Kolhoosidele tehnika müümiseks moodustati rajooni komisjon, mille juht oli Paide raj. TSN TK esimees ja liikmeteks NSVL Riigipanga Paide osakonna esindaja, MTJ direktor ja kolhoosi esimees. Komisjoni võeti veel spetsialiste, kes olid suutelised objektiivselt hindama tehnika seisukorda, kulumist ja jääkväärtust. Vaatamata nõudmistele hoiatustele mitte kahjustada riigi huve hinnates alla tehnika väärtust ja sellest tulenevat müügihinda, püüdis Koeru MTJ-s tegutsev komisjon müüa tehnikat võimalikult odavalt ja pikema järelmaksuga. Seda võimaldas olukord, kus tehnika ülevaatus-hoidmine ja müük toimus veebruari- ja märtsikuus, mil põllutööriistad lume all ja ost-müük toimus nagu põrsas kotis.
Koeru MTJ likvideeriti 10. mail 1958.a. pärast tehnika müüki kolhoosidele ja liideti Paide MTJ-ga. Moodustati Paide MTJ Koeru tootmisjaoskond. Samast kuupäevast viidi mind üle Paide MTJ direktoriks. Pärast tehnika müüki kolhoosidele reorganiseeriti endise 63 masina-traktorijaama asemele 38 remondi-tehnikajaama sh Paide RTJ. Paide RTJ Koeru tootmisosakond anti üle Autotranspordi ja Maanteedeministeeriumile Koeru Autoremonditehase nr. 2 loomiseks.
Koeru MTJ viieaastane eksisteerimine jättis oma jälje Koeru aleviku ja ümbruskonna arengule. Tunduvalt oli paranenud maaharimiskultuur, tööd teostati optimaalsetel aegadel, tõusis põllukultuuride saagikus, see omakorda võimaldas tõsta loomakasvatuse produktiivsust. Kolhooside juhtimine ja nende finantsmajanduslik olukord oli tunduvalt paranenud. Töötasud olid tõusnud ja samuti jagamatud fondid edasisteks kapitaalmahutusteks.
Koeru MTJ direktori autasustati Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi aukirjaga 27. Mail 1954.a. kõrgete töötulemuste eest 1953.a. ning edusammude eest sotsialistliku põllumajanduse arendamisel. Seda pean ma kogu Koeru MTJ töökollektiivi töö tunnustamiseks. Koeru MTJ kollektiivi head tööd märgiti 1956.a. esimesel poolaastal NSV Liidu põllumajandusministri käskkirjaga nr.395 6.oktoobrist 1956.a. ja 1956.a. heade töötulemuste eest NSV Liidu põllumajandusministri käskkirjaga nr 109 26.märtsist 1957.a.
Koerulasi tervitab endine parteitu, komsomolis mitteolnud endine noorkotkas ja üks EÜS esimese sinimustvalge lipu peidukohta 50 aastat saladuses hoidnud endine Koeru MTJ direktor Alva Maipuu.
Rakveres, 27. detsembril 1997.a.
Kuidas vihameestest spordisõbrad said?
Sportimisest Koeru MTJ-s
Koeru MTJ moodustamisel suunati uued traktorid ja põllutööriistad Rakke jaama kaudu Rakke MTJ nimele. Kuigi oli teada, et need tuleb üle anda Koerule, võeti masinad Rakkes kasutusele. See ajas Koeru mehed vihale, mistõttu mitmed riiakamad traktoristid Rakke teemajas läbi kolgiti. Need tulid omakorda vastukülaskäigule Koeru mehi karistama. Näis, et must kass jääbki kahe aleviku vahele. Lepituseks kutsusid rakkelased meid jalgpalli mängima. Sellest tuli hiljem huvi korraldada oma-vahelisi võistlusi võrkpallis ja kergejõustikus. See sai ajendiks koostada Koeru võrkpallivõistkond. Igal õhtul togisime Aruküla häärberi ees palli. Võistlesime Rakke ja Koeru suvepäevadel. Meeskonnas olid Rundu, Kurg, Lumiste, Allik Ööpik ja Piiroja, hiljem lisandusid Kaare, Mätas ja Paosalu. !955.a. lisandus veel korvpall, tegime ka kergejõustikku. Võrkpalli treeninguteks tahtsime korrastada poolelioleva rahvamaja. See plaan läks luhta ja nii käisime talvel mängimas Peetri madalas rahvamajas. Hiljem see hoone põles maha. Võrkpallis tulime Paide rajooni meistriks. Traditsioonilised olid kohtumised Rakkega. Võrkpallis võitsime pea alati, korvpallis jäime alla.
Meie kõvemad alad olid jooksud (N.Kivimäe-Ööpik. R.Kaare, V.Allik). G.Rundu ja H.Kurg olid head kõrgushüppajad. Kuulitõukes ja kettaheites oli ületamatu H.Kurg. Hästi tõukasid kuuli ka E.Paosalu ja H.Lumiste. Üldine huvi spordi vastu oli suur ja spordipeod rahvarohked. Spordist jäid eemale traktoristid, nende töökoormus oli suviti väga suur.
Hiljem Vaole minnes käivitusid ka seal võrkpall ja kergejõustik. Nendele lisandus tuletõrjesport, milleks olid Vaol olemas vanad traditsioonid.
Hiljem Vaole minnes käivitusid ka seal võrkpall ja kergejõustik. Nendele lisandus tuletõrjesport, milleks olid Vaol olemas vanad traditsioonid.
Valdek Allik
Mait Raudsepa kavandatud tiitelleht ja foto
Alva Maipuu mälestusteraamatule