Arvo Adelbert, vali 681 !

Lähemalt Koeru Autoremonditehasest on endiselt võimalik lugeda minu blogist aadressil:

http://www.autoremonditehas.blogspot.com/

Neil päevil seadsin sinna ligi 200 pilti alates MTJ aegadest. Nende piltide kogumise ja säilitamise eest oleme kõik tänuvõlgu Mait Raudsepale.

Kolmapäeval, 02. märtsil soovin Koeru valijatega kohtumisel Kultuurimaja väikeses saalis, algusega kell 18.00 rääkida eesti erakonnapoliitikas valitseva igavese vastasseisu põhjustest ja tagamaadest, nähtuna läbi ajaloo- prisma.

Olete kõik oodatud.!

Maagümnaasium kindlustab eesti rahvuse ja kultuuri säilimist läbi aegade

Olen sündinud Pärnu linnas, õppinud Vändra Keskkoolis ning omandanud 1962.a. Tallinna Polütehnilises Instituudis mehaanikainseneri kutse auto-transpordi erialal.

Olles toonase süsteemi kohaselt tööle suunatud vastrajatud Koeru Autoremonditehasesse, puutusin kokku eelkõige selle aja maaelu suurte murede ja väheste rõõmudega.

Juba siis oli aktuaalne kaadriprobleem - maanoored läksid ära linna, õppima, kust peale õpinguid leiti sealt ka töö- ja elukoht.

Maa tühjenes.

Maaelu edenedes tekitati maale perspektiivsete keskuste näol niinimetatud agrolinnakud, mille keskseks üksuseks kujunes kool ja see pidi ilmtingimata olema keskkool, sest siis kehtis ka üldise kohustusliku keskhariduse nõue.

Elu Koerus hakkas jõudsalt edenema sellest peale, kui sai valmis ehitatud uus maja keskkooli tarvis. See oli 70-te alguses.

Minu aastakümnete elukogemus Koerus Autoremonditehase direktorina ütleb seda, et keskkool on nagu ainus kaev keset küla, ilma milleta tänapäeval elu võimalikkusest maal rääkida ei saa. Olgu tegu põllumajanduse või mõne muu valdkonna ettevõtlusega, kõik see eeldab inimest, kel laste koolitamise pärast muret ei peaks olema.

Just nüüd on aga käima pandud järjekordne haridusreform, mille tulemusena praktiliselt pannakse kinni, kaotatakse ära maakeskkoolid. Seda reformi teostatakse igati „õilsal“ eesmärgil – kvaliteetse gümnaasiumihariduse võimaldamise lubamisega igale gümnaasiumi lõpetajale. Kuid kvaliteedinõude täitmise eeltingimuseks on seatud igale koolile kolm klassikomplekti, mis ju tähendabki kadu maagümnaasiumidele.

Siinkohal meenub mullune sõda lasteaiakohtade pärast Tallinna linnas, kus mõned aastad tagasi oli maha müüdud omal ajal ehitatud lasteaiahooneid, sest siis ei jätkunud seal kõigisse piisavalt lapsi.

Kas tänane kõlava nimega koolireform ei tekita mõne aja pärast analoogset patiseisu tänastes oma keskkooli omavates maa-asulates? Seda siis, kui ükskord mõistliku sotsiaalpoliitika tulemusena iibeprobleemid leiavad lahenduse järjekordse beebi-buumi näol. Seda esiteks.

Teiseks: neis küladest suuremates keskustes elab ja leiab teenistust lähemal või kaugemal see osa haritud rahvast, kes soovivad samuti kasvatada oma lastest haritud inimesi. Kui sealt kaob aga keskkool, kaovad samuti need inimesed

koos lastega sinna, kus kooliskäimine on võimalik tunde kestvale bussisõidule aega raiskamata.

Kokkuvõtteks – keskkoolide sulgemine „kvaliteetse hariduse“ andmise sildi all tähendab sisuliselt järjekordset kabjahoopi maaelule tervikuna, mitte ainult töökohtade kaotust õpetajatele.

Taoline reform ei taga eesti rahvuse ja kultuuri säilimist läbi aegade, nagu seda Põhiseaduse sissejuhatuses deklareeritud on. See on ühepäeva peremehe tehtud otsus.

Keskerakonna maaelu arengupoliitika programmiliseks seisukohaks on seista maakoolide eest, et väga hea haridus oleks ka maalastele kättesaadav. Samuti peetakse vajalikuks tasuta gümnaasiumiharidust.

Usun maarahva toetusele Keskerakonna püstitatud eesmärkide saavutamiseks!

Vali 681, või keegi teine Keskerakonnast!

Ehk siis toetad koguni Rahvaliitu, sest kunagises Koeru Autoremonditehases oma töömeheteed alustanud Andrus Blok on võtnud selle erakonna kogu vastutuse enda kanda.

Lugupidamisega Arvo Adelbert

50 54 336, 38 54 336

Aastal 1959 sai Koeru MTJ-st Koeru ART nr2

Koeru MTJ auvärav 1953.a. maipühade loosungiga

Endise Aruküla piiritusevabrik oli saanud MTJ kontoriks

Uue kontorihoone ehitus algusjärgus

Kõigi traktorijaamade töökojad ehitati ühe tüüpprojekti järgi

Vaade Roomani mäelt. Viinavabriku korstna ees

vana töökoda , kus paiknes puidutöökoda ja garaaž

Valminud töökoja vaated

Kontorihoone ehitus on jõudsalt edenenud ja sai valmis

Autoremonditehase aja saabumisel

Tehase esimene direktor Nikolai Korrol

Tehase värav ja vana bussikere läbipääsuks ja valvuri töökohaks

Need mehed alustasid – (vasakult) Feliks Treter, Tenno Särkinen, Lembit Mägi, Endel Asu,Ülo Ots, Erni Luhamaa, Ernst Järviste, Richard Järvsoo, Hugo Tuulik, Elmar Sool, ei tunne, Nestor Särkinen, Leonhard Stokman, Ülo Sõnajalg, Semjon Perejainen, Erich Raunmägi

Inna Kivisepp, Hugo Tuulik, ja Rudolf Tamm

Rudolf Tamm

Esimene teadaolev mootorrataste ralli Koerus. Taamal

väravavalve putka

Puidutsehhi töölised valmistoodangu virna ees

Hillar Pilov, Toivo Jõgiste, Lauri Koger, Indrek Mets, õilme Mägi, Stokman Leonhard, Ferita Pärismaa

Lauri Koger tänab Ülo Aasa alajaama ehitusel osalemise eest, assisteerivad Hugo Tuulik ja Elise Uljas

Hoogtöö korras valminud alajaama avamine 1962.a. suvel

Arno Saar, Erna Mägi, leida Vebel, Elmar Lauren

Puidutsehhi veokastide laadimise estakaad

Igapäevane töö

TKO kontrolör Kaia Lang stendis mootorit vastu võtmas

Udo Salak ja Elmar Sool

Kolme pingiga “treiarei”, esiplaanil Hugo Tuulik

Ülo Sõnajalg demonstreerib Pobeda katuse vahetamise tõmmitsat

Mootori lukksepp Kalju Salak ja lihvija-puurija Hugo Tuulik

Pöörd-stend autokerede keevitamiseks

meister jagab õpetusi noortöölisele Jüri Kiiverile

Heino Võsur sepatööd tegemas

Treial Herbert Tomingas

Pobeda kere keevitamine

Pobeda takso demontaaž

Värvitud Pobedad montaažitsehhis

Autokerede surnuaed hakkab kasvama

Mootorite remondi vooluliin

Esiplaanil Endel Asu

Elmar Sool Pobedat demonteerimas

Hugo Tuulik freesimas

Pobedad proovisõidu ootel

Direktor Kaarel Jeret 1963.a. suvel tuhandendat Koerus remonditud autot Võru autobaasi peainsener Maano Kiudsoole üle andmas. See pidulik sündmus filmiti ETV-s näitamiseks

Autolukksepp Ivo Muusikus

Esimesed Moskvitšid remondis 1962.a.

Suvine remondiperiood kollektiivse puhkuse ajal

!967. a. augustitormis kannatanud ajutine katus vahetatakse 1976.a. suviste tööd käigus tehase kollektiivse puhkuse ajal raudbetoonist paneelidega

Pesumasina remont kollektiivse puhkuse ajal

Tehase fassaad aatal 1971

Vana ja uue montaažitsehhi vahe kaeti katusega, mille tulemusena valmisid ruumid mehaanika- ja kerekeevituse jaoskondadele

Kerekeevituse ja mehaanikatsehhi sünd

Neli 12 korteriga elamut (Hruštšovkad) 1977.a.

Rallisõit autodele 1961.a.

Tehnikaosakonna juhataja Lauri Koger rallimeeste keskel

Keevitajad Ernst Järvanurm ja Adolf Jõgiste BMW-ga ralli stardis.

Adolf Jõgiste, Elmar Sool, Tiit Linnas ja Hugo Kurg

Ekskursioonil oma bussiga

ATMM tehaste 1975.a. suve spordimängude avamine Koerus, kooli staadionil

Plaaniosakonna juhataja Anne Vaikmaa vigursõidul

Koeru ART võistkond 1975.a. suve spordimängudel

Spordimängude avadefilee, kõneleb ministri asetäitja Vello Kõomägi, temast vasakul võistluste peakohtunik Uno Aan, taga paremal Koeru ART direktori asetäitja Leonid Linkov, vasakult Vello Teemusk Tartu ART direktori asetäitja, Peeter Kulm Tallinna ART direktor ja Otepää ART direktori astäitja Mart Soo

Varustusosakonna juhataja Lembit Arula kuuli tõukamas

Maalesr Arnold Õunpuu spordikohtunikuna

Plaaniosakonna juhataja Anne Vaikmaa talispordi mängudel suusatamas

Pealtvaatajad Heiki Laaneoks, Ivo Muusikus ja Heino Võsur

Rajooni tööstusettevõtete rändpunalippu vastu võtmas – partei algorganisatsiooni sekretär Hugo Tuulik, direktor Arvo Adelbert ja ametiühingu kohaliku komitee esimees Leili Kull

Tehase 20. aastapäeval minister Garald Keruger autasustab direktori asetäitjat Leonid Linkovi

Tehase 20 aastapäeval direktor Arvo Adelbert tunnustab autolukksepp Leonhard Veeoja tubli töö eest

Tehase 20. aastapäeval autasustab Tehasae vanemmeistert, Jüri Murakast. Lilleõit annab üle sekretär Kai Mänd

Tehase peainsener Vello Vallaste

T

Tehase 20. aastapäeva pidulikku aktust juhatab Hugo Tuulik

Direktor Arvo Adelbert, 1987.a.

Direktor Arvo Adelbert, 1990.a.

Vanemmeister Jüri Murakas, TKO juhataja Henn Kägu, direktori asetäitja Jüri Reinson ja peainsener Ülo Sokman

Ametiühingu komitee esimees REin Voolaid külalistega direktori jutul 1990.a.

Direktor Arvo Adelbert tööhoos

Sadulsepa jaoskond: seisavad Ene Tammsaar, Võsur, Elle Jürgens, Tiia Kont, x, Väino Raus, Tiiu Ulk, Karin Tudelepp, istuvad Mati Kõlli, Erika Allmere, Ludmilla Ovtšinnikova, meister Eha Sepp, Milvi Tudelepp, Inge Mäesarapuu, Livio Sergo

Milvi Tudelepp

Auto remondi viimane etapp pesulas

Mehaanikajaoskonna meister Hugo Tuulik

Direktori käepigistus pidi olema kõige suurem autasu?

Tartu ARRT direktor Lembit Järv kolleegile tehase 20. aastapäeval õnnitlusi üle andmas

Tehase 25. aastapäeval vanemmeister Jüri Murakas tunnustust vastu võtmas

Tehase 25. aastapäeval valvur Robert Kutti tunnustust vastu võtmas

Elu Koerus hakkas sellest peale edenema, kui sai valmis ehitus keskkooli tarvis.Kõneleb Koeru Keskkooli direktor Gunnhart Rundu.Temast vasakul Veiko Eensoo, Paide rajooni Haridusosakonna juhataja, Johannes Mets, Paide Rajooni TSN TK esimees

Koeru Keskkooli ehituse valmimise puhul kõneleb EKP Paide Rajoonikomitee esimene sekretär Valde Roosmaa

Paide rajooni Haridusosakonna juhataja Veiko Eensoo jagab tunnustust Koeru Autoremonditehasele Koeru Keskkooli ehitusele kaasaaitamise eest.

Koeru Keskkooli direktori Gunhart Rundu ärasaatmine 1991.aastal

Tiiu Ulk

Heino Savan

Arno Tudelepp

Kerekeevituse jaoskond

Surnuaed

Montaažitsehh

Seltskond montaažitsehhis uudistamas esimest soomlaste toodud välismaa autot Mazda uudistamas

Pesula töös

Indrek Adelbert, Jüri Reinson, Heino Savan, Arvo Adelbert ja Endel Kiisa soomlaste ümberehitusele toodud auto ees.

Paide Automi ralli Isa ja poeg avadefilee

Koeru Apteekrite Kikkaste pere juubel 1989.a.

EKP Paide Rajoonikomitee esimene sekretär Arvo Sarapuu tunnustust jagamas poolesajandi pikkuse apteekritöö eest perekond Kikasele

Koeru ennesõjaaegne viimane vallavanem Mart Ahe Vabadussõjas langenute mälestussamba taastamise nurgakivi panekul

Vabadussõja mälestussamba taastamise õnnistamine

Rahvas Vabadussõja mälestussamba taastamise miitingul

Arvo Adelbert kõnelemas, taamal Koeru vallavanem Heino Laimets ja kirikuõpetaja

Vallasekretär Aino Aava, krahv Carl von Tolli sugulane Kanadast, Arvo Adelbert ja vallavanem Viktor Andrianov krahvi hauakabeli juures 1989. aasta

l

Stockholmist pärit 50-te aastate Dodge kere peale osandamist

Heino Savan Dodge esiistet lõpetamas

Dodge taastusremondi suure vaeva nägija Uno Klap

Peainsener Ülo Sokman ja Uno Klap Dodgega Stockholmis

Koeru päritolu Kalju Piigert võõrustab Stockholmi restoranis Nordbert Koeru mehi

Tehnikanäitusel Helsingis 1993.a. kevadel

Eesti Olümpiakomiteele kaubikust ümberehitatud väikebuss

Teio Kuiri tellitud istme detaillide komplekt, mida valmistati kaks sajalist partiid

Üks esimesi kaubikust ümberehitatud väikebuss

Koeru tehasele tasuti RAF tehasele valmistatud istmete eest uute bussidega, millised tuli Eestis selleks maha müüa

Soomlase Teio Kuiri firma valmistatud istmetega uue RAF bussi presentatsioonil 28. septembril 1994.a. Esiplaanil Teio Kuiri ja Arvo Adelbert

Esiplaanial Teio Kuiri

Peeter Kalli firma Exclusive Automobil Eesti autoturule Euroopast toodud kasutatud autod müügieelseks remondiks ja korrastamiseks

Koeru ja Tallinna tehaste ühine puhkekodu Loksa Kuivojal

Tehase saal 1993.a.