Koeru Masina-traktorijaamKoeru endise masina-traktorijaama direktori direktori Alva Maipuu mälestused
ja vanad fotod toimetas kaante vahele Mait Raudsepp
Teine täiendatud trükk
Koeru valla muuseum
2004
Majanduslik olukord Koeru piirkonna kolhoosides enne Koeru MTJ loomist Pärast
põllumajanduse kollektiviseerimist 1949.a.
ja väikeste kolhooside ühendamist kerkis noortekolhooside ette rida
raskeid probleeme. Murranguliseks kujunesid aastad 1950-1952. Otsest
negatiivset mõju avaldas noortes ühinenud kolhooside juhtimise madal tase ja
kvalifitseeritud spetsialistide puudus, mis oli suuresti tingitud madalast
töötasust kolhoosides. Töödistsipliin ja tööviljakus olid enamikus kolh-oosides madalad. See ei
võimaldanud ka ausalt ja tublilt töötanud kolh-oosiliikmetele maksta nende
poolt teenitud töötasu. Rahalist töötasu tuli normipäeva kohta 1952.a. ainult
kopikaid ja oli kolhoose, kus kolhoos jäi kolhoosnikele võlgu. Vabariigi
kolhoosides maksti 1952.a. keskmisena 52 kopikat tööpäeva kohta.
Töötasu maksmine toimus aasta lõpus pärast aastaaruande kinnitamist, kus
selgus, kui palju üldse jäi raha ja naturaalseid vahendeid (teravili, kartul, hein ja põhk) järele
jaotamiseks töötasuna.
Sellise madala ja ebakindla töötasu tõttu siirdus
kolhoosidest palju tööjõulisi inimesi ja kvalifitseeritud noort kaadrit tööle
mujale riiklikesse ettevõtetesse. Näiteks MTJ-desse, sovhoosidesse ja
linnadesse. Kolhoosides andis tunda terav tööjõu puudus. Põllumajanduses ei
toimunud tööde kompleksne mehhaniseerimine vajalikus tempos ja nõutaval
agrotehnilisel tasemel. Ühinenud kolhoosides ei jõutud kõiki töid ära teha ka
hobujõul. Raskelt mõjus nõrkadele kolhoosidele ja üldse põllumajandusele
1952.a. ebasoodne aasta. Vihmase suve ja sügise tõttu ei suudetud talveks
loomadele vajalikul hulgal koresöötasid varuda. Osa teravilja ja kartulit jäi
koristamata, kuna põllud ei kandnud masinaid. Samuti jäi tegemata
kõrrekoorimine ja suurem osa sügiskündi. Talvel varuti loomadele täiendavalt
lisaks okassööta ja paljudes kolhoosides söödeti suure söödapuuduse tõttu isegi
endiste talulautade ja teiste hoonete
õlgkatuseid. Sellele vaatamata ei suutnud paljudes lautades loomad enam jalul
püsida ja nad tuli köitega riputada laetalade külge. Palju loomi hukkus, nii ka
Koerus „Tee Kommunismile“ kolhoosis. Kuna 1952/1953.a. talv oli pehme ja
vähekülmunud maa paksu lumekatte all, siis sügisel võtmata jäänud kartul säilis
ootamatult hästi kevadeni. Nii nopiti „Tee Kommunismile“ kolhoosis 1953.a.
kevadel Koeru Invaliididekodu taga olevalt põllult kartul üles ja pandi
seemnena kõrvalolevale põllule maha.
Masinaga kartulipanek kolhooside algaastatel
Kuni 1953.a. septembripleenumini kehtisid
kohustuslike müüginormide ja MTJ naturaaltasude varumishinnad, millised minimaalselgi
määral ei katnud kolhooside tootmiskulusid, rääkimata kasumist. Kolhoosid
müüsid aga riiklike kohustuste ja MTJ naturaaltasude katteks näiteks vabariigis 1951 – 1953 aastal liha üle kahe
ja piima ligi kolm korda rohkem kui talupidajad aastatel 1946 – 1948.
Eesti
NSV Ministrite Nõukogu oma määrusega 30.juulist 1952.a. nr. 630 „Abinõudest
põllumajandusliku artelli põhikirja rikkumiste likvideerimiseks vabariigi
kolhoosides“ märgib puudusena kolhooside ühismaade omavolilist kasutamist,
kolhooside ühisvara kuritahtlikku laialitassimist ja raiskamist, mis seisnes
selles, et antakse tasuta või müüakse poolmuidu loomi, liha, piima ja muid
põllumajandussaadusi mitmesugustele organisatsioonidele ja isikutele sealhulgas
ka kolhoosnikele tasuta toitlustamise organiseerimine, pidustuste korraldamise
ja ebaseaduslike preemiate väljamaksmise teel. Ühiskondlike maade kõrvaldamist
esineb ulatuslikult kolhoosnike õue-aiamaade ebaseadusliku suurendamise ja
kolhoosiperedele fiktiivse jaotamise teel. Samuti esineb suurtest põllumassiividest
õue-aiamaade väljamõõtmisi. Hoolimata põllumajandusliku artelli põhikirja
nõuetest jagatakse pärast riiklike müügikohustuste ja MTJ naturaaltasude
täitmist peaaegu kõik naturaal- ja rahalised tulud kolhoosiliikmete
normipäevadele, mille tõttu need kolhoosid eraldavad vähe, alla 20 % rahalistest tuludest jagamatute fondide
suurendamiseks ja muudeks tootmisvajadusteks. Ei moodustata vajalikus koguses
seemne-, seemnekindlustus- ja üleminevaid seemnefonde, mis takistab plaaniliste
kevadkülvide teostamist seemne puudusel. Esineb kolhoosi põhikirja rikkumisi
töö organiseerimisel, töötasustamisel, normipäevade arvestamisel ja
kulutamisel. Paljudes kolhoosides töötavad kolhoosiesimeeste ametikohtadel
mitte-sobivad isikud, kes tegelevad rohkem joomise kui kolhoosi juhtimisega.
Panevad brigadiride, laohoidjate ja arveametnike ametikohtadele endale
meelepäraseid isikuid ja varjavad nende kaasabil saaduste arvele mittevõtmist
omastamise ja ühisvara laialitassimise eesmärgil. Kõik need ülalmainitud kolhoosi
põhikirja rikkumised esinesid samuti ühes või teises Koeru piirkonna kolhoosis
ühel või teisel määral. Kõigi ülaltoodud kolhoosi põhikirja rikkumiste ja
likvideerimise eest pandi vastutus selle määrusega Eesti NSV
Põllumajandusministeeriumile, oblasti- ja rajooni täitevkomiteedele, rajooni
põllumajandus- osakondadele ja masina-traktori-jaama direktoritele. MTJ-de
direktorid ja spetsialistid pidid väljasõitudel kolhoosidesse kontrollima
kolhoosi juhatuse istungite ja üldkoosolekute protokolle ja vastuvõetud otsuste
õigsust. Suulised kaebused kolhoosi põhikirja rikkumiste kohta tuli kolme päeva
jooksul läbi vaadata ja viivitamatult lahendada.
Eelmistel aastatel enne Koeru MTJ loomist
teenindas Koeru ümbruse kolhoose Järva-Jaani MTJ.
(Eesti Entsüklopeedia nr. 6 masina-traktorijaam, lüh. MTJ, NSV
Liidus 1928 – 58 tegutsenud riiklik ettevõte, mis tegi talle eraldatud
traktorite ja põllu-töömasinatega
lepingute alusel naturaaltasu eest töid kolhoosides. Stalinlike
majandusteoreetiliste dogmade järgi ei tohtinud kolhoosidel veokeid ega
masinaid olla. Nende ostmiseks polnud ka kolhoosil raha. Suurem osa kolhoosides
toodetud saadustest läks naturaaltasuna
MTJ-le. MTJ-d oli esimene lüli, mis pidi kolhoosides ellu viima partei
poliitilisi käske (MTJ-de poliitosakonnad) ning reguleerima riigi ja kolhoosi
majandussuhteid (riigi kasuks). Eestis asutati esimene MTJ 1941. Stalinliku
agraarpoliitika revideerimise tulemusena reorganiseeriti MTJ-d 1958
remondi-tehnikajaamadeks ning masinad ja traktorid müüdi kolhoosidele.)
Kolhoose teenindasid traktoribrigaadid.
Kõikidesse kolhoosidesse ei jätkunud vajalikku põllumajandustehnikat. Üks
traktoribrigaad teenindas seepärast mitut kolhoosi. Kolhoosidele ei suudetud
seetõttu tähtaegselt ja kvaliteetselt lepingulisi töid teha. Kolhoosides, kus
töödega hiljem alustati, ei jõutud neid optimaalsel ajal teha ega lõpetada.
Tehti kiirustades, hilinemisega ja agrotehnilisi nõudeid rikkudes. Esines isegi
künnile külvamist. Seetõttu olid põllukultuuride saagid madalad, mis omakorda
põhjustas loomade madalat produktiivsust. Suur osa kolhoosides toodetud saadustest
läks naturaaltasu arvele. Nii läks kolhoosi poolt riigile antud teravilja
riiklike müügikohustuste ja naturaaltasu katteks antud partiist suur osa 75 %
naturaaltasuks ja 25 % kohustusliku riiginormi katteks.
Kolhooside juhtimise tase oli madal. Puudusid juhtimiskogemused ja
vaja-minev kvalifitseeritud kaader. Kolhoosiesimeestena töötasid Koeru MTJ
loomisel 1953.a. alul Leegi kolhoosis
Rosenblat, Kalinini-nimelises Nõlvak, Avan-gardis Laurison (või Laurisaar)
Majakas Grauberg, Vaol Veskimäe, Koidulas Maltsaar (naisterahvas). Säde ja Tee
Kommunismile esimeeste nimesid ei mäleta.
Viljamasindamine
tõi külasse sügiseelevuse ja leivalõhna
Koeru
masina-traktorijaama loomine ja selle mõju Koeru ümbruskonna kolhoosidele
Kolhoosikorra loomisel ja kolhooside hilisemal
organisatsioonilis-majanduslikul kindlustamisel ja edasiarendamisel etendasid
riiklikud masina-traktori-jaamad (MTJ-d)
üha olulisemat osa. MTJ oli vastutavaks lüliks riigi ja kolhoosi vahel. MTJ-l
oli oma tootmisfinantsplaan tehtavate tööde, kolhooside riigile
müügi-kohustuste ja naturaaltasu laekumise kohta.1953.a. aprillis moodustati
vabariigis juurde neli uut MTJ,
sealhulgas Koeru MTJ. Vabariigis sai seega 63 MRJ-i. Kõik need allusid otse
Põllumajandusministeeriumile ja kohalikule rajooni TSN Täitevkomiteele.
Töötades Tartu MTJ-s söödatootmisagronoomina, suunati mind 1953.a.
jaanuaris Tallinna oblasti TSN TK Põllumajandusvalitsuse ülema E.Kalausi korraldusel Moskvasse MTJ
direktorite reservi kinnitamisele.
Selleks protseduuriks kulus kolm päeva. Tuli käia NSV Liidu Põllumajandus- ja
Varumisministeeriumis MTJ-de peavalitsuse kõikide osakondade juhatajatega
vestlemas ja kõige lõpuks ministri asetäitjaga, kes siis kuulutas, et olen
arvatud MTJ direktorite reservi. Pärast
seda viidi mind üle Kanepi MTJ peaagronoomi direktori asetäitja ametikohale.
Ja. Aprilliks kutsus Tallinna oblasti TSN
TK põllumajandusvalitsuse ülem Ed.
Klausson mind välja ja andis valida juba olemasoleva Varstu, Orava või loodava
Koeru MTJ vahel. Valisin ja andsin
nõusoleku Koeru MTJ määramiseks. Otsustasin, et milleks teiste suppi sööma
minna. Parem juba ise keeta. Samas kirjutati mulle välja komandeering, anti 500
rbl. komandeerimisavanssi ja peotäis puhtaid volituse blankette. Öeldi, et
kitsarööpmeline rong väljub kell 20 ja sellega tuleb minna . Ööbida Järva-Jaani
MTJ-s ja järgmisel hommikul 7. aprillil sõidad koos MTJ-de peavalitsuse
remondiosakonna juhataja V.Ruusega Koeru.
Rong
jõudis Järva-Jaani südaööl. Mul polnud aimugi, kus asub MTJ. Õnneks väljus koos minuga rongilt veel mõni
inimene, kelle käest teed sain küsida. MTJ kontori juurde jõudes oli maja pime.
Kell oli ühe peal. Koputasin tükk aega uksele ja aknale, enne kui küsiti, „Kes
seal on?“ Vastasin, et Koeru MTJ direktor. Uks avanes ja uksel seisis
Järva-jaani MTJ direktor Klausson valge särgi ja pikkade valgete aluspükste
väel. Tervitasin ja ütlesin oma nime. Mind juhatati ühte tuppa, kus olid
madratsid põrandale pandud. Seal magas juba Tallinnast autoga tulnud V.Ruuse,
kellega koos 7.aprilli hommikul Koeru sõitsime. Koerus polnud ma varem käinud
ja ei omanud ka ettekujutust sealsest maastikust. Kevad oli varane ja lumi
põldudelt sulanud. Esimene mulje tulevasest tööpiirkonnast ei olnud meeldiv.
Muret tekitasid väga kivised ja sügisel kündmata jäänud põllud.
Koeru jõudes tuli leida koht, kus
saaks istuda, kirjutada ja inimestega vestelda. Selleks sain „Tee Kommunismile“
kolhoosi kontorist kasutada ühe toa.
Koeru MTJ tegevuse
alguseks tuleb lugeda 7.aprill 1953.a., mil algas MTJ kaadri valik, komplekteerimine ja
töölevõtmiseks avalduste vastuvõtmine. Põhiline mehhanisaatorite kaader tuli
tööle võtta ületoomise korras. MTJ organiseerimisteade levis kulutulena üle Koeru ja selle ümbruse
kolhooside. 9.aprillil 1953.a. saime Koeru MTJ-le ajutiseks kasutamiseks
kontoriruumid endisesse vallamajja külanõukogu ruumidesse.
Endise mõisa
viinavabrikut ehtis punane viisnurk
Siin toimus kaadri töölevormistamine. Kontoritöötajate ja
traktoribrigaadide kaadriga komplekteerimine kulges raskusteta. Järva-Jaanist
tulid üle eelkõige need, kes varem töötasid siinsetes kolhoosides –
traktoristid, haakijad, arvestajad, tankijad, kombainerid ja nende abid.
Mehhanisaatorite kaadriga
komplekteerimisele aitas suuresti
kaasa ka see, et Koeru MTJ-le tuli uus tehnika. See meelitas.
Partei poliitika
elluviimiseks maal tegutsesid MTJ-de
juures poliitosakonnad. Nii loodi ka Koeru MTJ juurde poliitosakond koos oma
ajalehetoimetusega. Partei tööd juhtis Ellik ja komsomolitööd Kroon.
Poliitosakond asus samuti endises vallamajas. Pärast 1953.a. NLKP
septembriotsust poliitosakonnad likvideeriti koos oma toimetustega ja nende
asemele tulid MTJ-de juurde partei-poliitilist tööd tegema partei
rajoonikomitee tsoonisekretärid koos instruktoritega, kes allusid partei Paide
rajoonikomiteele. Partei tsoonisekretärina töötasid Rohtla ja V.Unga,
instruktorina Soodla jt. Traktorite ja põllutöömasinate Rakkest
äratoomisega tekkisid probleemid
. Koeru MTJ-l ei
olnud veel ühtegi autot. Oma autod GAZ-51 ja ZIL-kallutaja ning kaks sõiduautot
GAZ-67 (üks läks poliitosakonnale) saime mai keskel. Saime veel kolm
tsisternautot ja ühe iseliikuva remonditöökoja. Rakkest oli aga vaja kaup ära
tuua.
Meie õnneks töötas
Hällimäe karjääris ja ööbis Koerus Paide
isekallutajate kolonn. Sain juhtidega kaubale ja „haltuura“ korras vedasime
nende abiga kolmel-neljal õhtul põllutööriistad Rakkest Koeru. Mõnele
linttraktorile sai järele haagitud teraviljakuivatid ja raudratastega viljapeksumasinad. Kui selline killavoor siis hilisõhtul suure kolinaga munakiviteel
Koeru jõudis oli alevirahvas suure hirmuga akendel vaatamas, kas tankid tulevad
ja sõda jälle lahti.
Meie esimeseks
remondiruumiks sai kohandatud vallamaja taga olev laudadest kuur (praegu seda
ei ole enam olemas). Seal tuli kokku panna adrad, kultivaatorid ja külvikud.
Detailid ei sobinud kokku. Tuli puurida, painutada, paigutada jne. Kuna MTJ-l
puurmasinat veel ei olnud, siis tõin Tartust äialt seinale kinnitatava
käsivändaga vana puurmasina. Asja ajas ära.
1953.a. kevad tuli
vara. Maa kuivaas ruttu ja põllutöödega tuli kiirustada. 13.aprillil 1953.a.
alustas esimesena Koeru MTJ traktor DT-54 traktorist Ernst Sikkmanni juhtimisel
kündi „Tee Kommunismile“ kolhoosi põllul, mis asus vallamaja taga Aruküla
poole. Juba alguses kontrolliti tugevdatult uue loodud MTJ poolt tehtavate
tööde kvaliteeti. Sellega pandi alus edaspidisele põllukultuuride saagikuse
tõusule. Koeru MTJ teeninduspiirkonda jäid kaheksa kolhoosi: Kalinini-nimeline
Müüsleris, “Avangard“ Kalitsas, „Leek“ Abajal, „Koidula“ Ervital, „Vao“ Vaol,
„Majak“ Kuusnas, „Säde“ Rammal ja „Tee Kommunismile“ Koerus.
Igasse kolhoosi
moodustati ja kinnitati üks traktoribrigaad
selliste masinatega, mis võimaldas kõiki lepingulisi töid antud kolhoosis teha tähtaegselt ja
kvaliteetselt. Selline töö korraldus tõstis kõigi traktoribrigaadi liikmete
vastutust tööde kvaliteedi eest alates külvieelsest maaharimisest, külvist kui
saagikoristuseni ja huvitatust suuremate saakide saamiseks. Traktoribrigaadi
kinnitati vastavalt kolhoosi suurusele ja lepinguga ettenähtud tööde mahtudele
kuni kuus erinevat marki traktorit. 1953.a. kevadtöödeks oli Koeru MTJ-s kokku
36 traktorit. Lint-traktoritest olid C80, DT-54, DT-55, KD-35.
Ratastraktoritest olid Bellarus, DT-27, DT-24, u-2 (Universaal), XTZ-7 ja
DT-20. Teraviljakombainidest olid alguses järelveetavad- ja iseliikuvad
kombainid C-4 ja hiljem CK-3-ed. Viljapeksumasinatest olid MK-1100 ja Saksa DV
päritoluga tsinkplekist kerega MO-90.
Väga tähtis isik
traktoribrigaadi töö korraldamisel, tehnika hooldamisel ja töökorras hoidmisel,
samuti lepingute täitmisel ja kvaliteetse töö teostamisel oli traktoribrigaadi
brigadir. Traktoribrigaadi brigadiridena töötasid B.Räni Koidula ja H.Kurg Vao
kolhoosis. Iga traktoribrigaadi koosseisus oli veel arvestaja-tankija.
Kündmisel, vaheltharimisel ja heinaniitmisel töötasid haakija, kombainiga
koristamisel vilja kaaluja ja kombaineri abi.
Arukülasse kolis
Koeru MTJ 1953.a. pärast kevadpõllutööde lõpetamist, pärast seda, kui Aruküla
viinavabrikust olid seadmed ümberkolitud Roosna-Allikule.
MTJ kontor koliti viinavabriku teisele korrusele.
MTJ kontor sai remonditud ja sisseseatud endise viinavabriku
teisele korrusele.
Suvel saime esimese uue treipingi, milline sai paigutatud
viinavabriku keldrisse. Kuna elektrit ei olnud, siis käivitati treipink läbi
akna veorihmaga traktori SHTZ-7 rihmaratta abil. Traktorite remondiks kohandati viinavabriku kõrval asuv
raudkiviseintega endine karjalaut.
Viinavabrikusse seati sisse sepikoda ja keevitusruum. Kõrvalhoonesse remonditi korter Raimond Asule ja tehti väike
puutöökoda.
1953.a. sügisel sai
Koeru MTJ statsionaarse ühesilindrilise diiselmootoriga elektrijõujaama.
Sellist mootorit kutsusid mehed „baabaks“.
Arukülast veeti esimesed ajutised roostetanud traadid Koeru MTJ
elektriku (nime ei mäleta, rahvas kutsus teda „Hokitouks“). Elektri- jõujaama
asus tööle motorist–elektrik Partels, kes elas Puhmus ja käis sealt Arukülasse iga
päev tööl. Tema tööpäev kestis talveperioodil k. 8-24 ja suvel 8-18. Oli väga
kohusetundlik mees ja hoolas töötaja.
Esimesena sai elektrivalgust Koeru kool Arukülas ja MTJ
kontor. Koerus Teemaja (praegune Janune Kägu), selle vastas asuv valge maja
(endine apteek), Väinjärve teel apteek ja selle kõrvalmaja, kus elasid MTJ
direktor ja jaoskonna mehaanik H.Esinurm vanemraamatupidajana töötava
abikaasaga. Kuna jõujaama võimsus oli väike ja elektriliini traadid roostes
ning peened, siis Koeru jõudva voolu pinge oli madal ja kõikuv. Maksimaalsetel
koormustundidel langes pinge niivõrd madalale , et 220 V elektripirnide
valgustustugevust võis võrrelda täiskuu valgusega. Seepärast said sel perioodil
220 voldised pirnid vahetatud 110 V elektripirnidega, millised andsid küllalt
rahuldavalt valgust. Olukord elektri kasutamisel Koeru alevis paranes tunduvalt pärast
nõuetele vastava elektriülekandeliini ehitamist ja MTJ-le uue võimsama laeva
diiselmootoriga „Busaco Wolf“ elektrijaama saamist 1954.a. Avanes võimalus Koeru aleviku täielikuks
elektriga varustamiseks. Esimese televiisori ostis Koerus MTJ. Pööratava
antenni viinavabriku korstna otsa viisin
ise 1954.a.
Murranguliseks
etapiks kolhoosikorra ja MTJ arengus kujunes partei 1953a.. septembripleenumil
põllumajanduse kiireks edendamiseks kavandatud abinõud. Peatähelepanu
pöörati põllumajanduse mahajäämuse
likvideerimisele. Põllumajanduse kiire tõusu saavutamiseks määrati kindlaks
järgmised muudatused ja abinõud.
· tunduvalt tõsteti tähtsamate
põllumajandussaaduste varumis- ja MTJ naturaaltasu kokkuostu hindasi;
· alandati riiklikke müüginorme;
· eriti oluline oli põllumajanduse planeerimise korra muutmine,
millega kolhoosidele anti õigus ise planeerida põllukultuuride kasvupindu,
loomade arvu ja toodangut;
· üleliia tsentraliseeritud juhtimise
ja planeerimise kord ahendas kohalike
töötajate initsiatiivi;
· riigiorganite ülesandeks jäi riiklike
varumisnormide suuruse kindlaksmääramine ja nende täitmise kontroll. Seni
esines juhuseid, kus teravilja varumisnormide täitmiseks tuli ära viia kas
osaliselt või isegi täielikult mõne kultuuri seemnevili. Suuresti sõltus see
varumisvolinikust ja tema arusaamisest.
Kolhooside kiirele
edasiarengule aitas kaasa materiaalse
huvitatuse printsiibi rakendamine pärast septembripleenumit järgnenud aastatel
kolhoosnike töötasude alal. Kolhoosid hakkasid kõigi muude abinõude kõrval
pöörama suurt tähelepanu tööviljakuse tõstmisele ja paremate tööstusnormide
mooduste otsimisele. Üha selgemaks said seni kehtinud töötasusüsteemi puudused.
Seoses kolhooside majandusliku ja finantsolukorra paranemisega võeti kasutusele
kolhoosiliikmete igakuine avansseerimine ja lisatasude maksmine tähtsamatel hooajatöödel. Kolhooside edasine
areng võimaldas minna üle garanteeritud töötasude ja hiljem otserahalisele
töötasule, kus senine normipäev kadus töötasu arvestusest.
Vajalikuks peeti MTJ
mehhanisaatorite kaadri töötasustamise täiendamisest. MTJ-des mindi alates 1.
oktoobrist 1953.a. üle igakuulisele rahalisele töötasule. Kolhoosiesimeeste ja
MTJ-de insenertehnilise kaadri tugevdamiseks hakati 1953.a. partei
septembripleenumi otsuse kohaselt kaadrit suunama maale linnadest teistest
rahvamajandusharudest. Nii suunati partei polt Avangardi kolhoosi ajakirja
„Eesti Kommunist“ toimetusest sm. Muruk, „Tee Kommunismile“ kolhoosi sm. Klaas, Koidulasse Lembit Annus , Leegi
kolhoosi sm. Lessok. Koeru MTJ-le suunati Leningradist erialalt katlainsener
Anatoli Rusanski töökoja juhataja ametikohale. Ta omandas lühikese ajaga minimaalse eesti keele oskuse, töötades
sellel kohal kuni MTJ likvideerimiseni, mil ta naasis Leningradi. Suhtleme temaga siiani. Eesti
keelt ei ole ta unustanud.
Enamus suunatud
esimeestest ei õigustanud ennast ametikohtadel. Lembit Annus jäi põlduriks ja
on seda tänini.
Üheaegselt paljude
efektiivsete abinõude rakendamisega ilmnes tendents kolhoosidele liiga rutakalt
ja läbimõtlematult peale suruda tootmises järele proovimata „imekultuure“, uusi
agrotehnilisi võtteid ja tootmistehnoloogiat. Nii toimus maisi külvipinna järsk
suurendamine, maisi ja kartuli ruutpesiti kasvatamine, mitmeaastaste heinapõldude ümberkujundamine
jne.
Nii tuli minul, kui
Koeru MTJ direktoril 1954.a. kevadel partei
Paide rajoonikomitee I sekretäri E.Viski käsul üles otsida Vao kolhoosi
esimees Määrmann ja tuua ta õhtul kella
22 paiku Paidesse parteibüroole. Bürool karistati teda selle eest, et ta ei
olnud nõus külvama maisi rajooni poolt nõutud pinnale.
Teine näide. Mind
kui MTJ direktorit kutsuti Paide rajooni TSN TK istungile aru andma küsimuses
„Miks Koeru MTJ pole tööle rakendanud saabunud uusi ruutpesiti
kartulipanemismasinaid?“ Neid oli kokku 13 tükki. Ähvardati kõik need 13
Järva-Jaanile üle anda. Näägutati hulk aega.
Korraldasin näitliku
ruutpesitsi kartulipaneku Leegi kolhoosis. Kutsusin sinna ka I sekretäri
E.Viski. Üle ootuste ta tuligi. Selleaegsed põllud olid kive ja kivihunnikuid
täis. Võimatu oli masinaga töökäiguks sõlmedega traati vedada üle põllu nii, et
sõlmed jääks iga kord kohakuti, selleks et hiljem risti vagusid mullata. Kui me
seal niimoodi pool pühapäeva olime jännanud, lõi Visk käega, mitte midagi
ütlemata istus autosse ja sõitis paide
poole minema. Kartuli ruutpesiti panekust hiljem enam ei räägitud.
Kevadkülvi ja
koristustööde „edukaks“ teostamiseks suunati kõikidesse MTJ-desse igal aastal
partei ja valitsuse nn volinikud. Rahvas kutsus neid taganttõukajateks.
Praktiliselt käisid nad sellel perioodil MTJ-s ja piirkonna kolhoosides ühel
päeval, tahtes informatsiooni MTJ tegevuspiirkonnast ja tutvudes suvalise
kolhoosiga. Märkimisväärset abi nende käigust ei olnud. Meelde on jäänud kahe
voliniku käik. Esiteks ENSV peaprokuröri Paasi käik, millest oli tõesti
praktilist kasu. Nimelt sõites Säde kolhoosi
kevadkülvi läbiviimisega tutvuma tegin
talle ettepaneku kevadkülvi kiirendamiseks vabastada sealne traktorist Vilderson
kinnipidamiskohast (istus puskariajamise eest). Meie suureks üllatuseks oligi
mees mõne päeva pärast kodus ja alustas teravilja külvamist.
Teistsugune juhus
oli aga Eesti NSV Ministritenõukogu aseesimehe A.Greeniga. Nimelt sõitsime
Kalinini kolhoosi kevadkülvi käiguga tutvuma. Juba eemalt märkasin, et Köisi
mõisa mineva tee ääres vana mõisarehe taga põllul seisis traktor külvikuga
Traktorist ja külvimasinal töötav naisterahvas istusid mõisarehe ääres. Nähes,
et meie tuleme jala üle põllu nende juurde, tõusis nõgine ja mustade kätega
vanem traktorist püsti ja sammus päris sirgel sammul meile vastu. Jäi seisma ja
raporteeris „Sm. direktor. Seeme sai otsa, uut ei toodud. Läksin Kahala poodi
ja võtsin viina. Kui seemet ei tooda,
lubage koju minna“. Koju ma muidugi ei lubanud, kuna ta polnud
märgatavalt purjus. Läksime Greeniga kolhoosikontorisse, lahendasime seemne
kohaleveo ja külv jätkus. Ma kartsin küll, et Green teeb mulle selle juhuse
eest peapesu, et traktorist tuleb ja tunnistab ise, et on töö ajal viina
võtnud. Green aga naeris juhtunu üle. Ta küsis, kas MTJ-s on selline kord, et
traktorist peab igast juhtumist direktorile raporteerima?
Koeru MTJ algaastail
ei olnud teeolud kuigi head. Nii näiteks jäi nelja-rattaveoga sõiduauto GAZ 67
1954.a. kevadel teede lagunemise ajal Vao traktorist Sõnajala kodu ligidal nii
sisse, et tuli paluda traktorist Sõnajalga, kes siis traktoriga auto välja
vedas. Võtsin 6 m pikkuse lati ja vajutasin selle keset maanteed nii sügavale
sisse, et otski ei jäänud paistma. Talvel olid teed hanges ja autodega liikuda
ei saanud. Nii tuli 1953/1954 talveperioodil mitmel korral suure linttraktoriga
C-80 traktorist Siidlal käia kassapidajaga Paides palga järel (edasi-tagasi ca
70 km). 1955.a. jaanuaris olid Koerus nii kõrged hanged, et ulatusid kohati
katuse räästani. Seepärast tuli 1955.a. 15.
jaanuaril Tallinna aastaaruande viimiseks sõita autoga Koerus traktori kelgule ja linttraktor
vedas auto Järva-Jaani. Sel paistis, et tee on lahti aetud ning asusime omal
jõul liikuma. Enne Viisu teeristi tuli aga juba kaevama hakata ja seda kuni Mäoni. Sealt edasi oli tee lahti
ja jõudsime Ussisooni. Seal aga seisis kolonn 50 – 60 autot ja bussi. Tallinna
jõudsime järgmisel hommikul kell 8. Olime teel olnud ligi ööpäeva.
GAZ-67, direktor Alva Maipuu ja autojuht Feliks Treter
MTJ algaastatel jätsid Koerus ka toitlusolud soovida.
Teemajast sai osta leiba, keedetud kanamune, limonaadi, õlut ja viina. Harva
kalakonserve.
Kui enne 1953.a. septembripleenumit
teenindasid kolhoose MTJ jaoskonnaagronoomid kelle tööpiirkonda kuulus mitu
kolhoosi, siis nüüd suunati igasse kolhoosi tööle MTJ palgal olev agronoom ja
zootehnik. Nende ülesandeks oli nüüd otseselt põllukultuuride saagikuse ja
loomakasvatuse produktide tõstmiseks vajalike abinõude rakendamine antud kolhoosis. Tulemustest
kutsuti neid aru andma MTJ-i. Nende ülesandeks oli ka kolhoosnike õpetamine
kohtadel. MTJ peaspetsialistid käisid kolhoosides loenguid pidamas.
Uus töökojahoone valmis 1955.a.
Kogu Koeru MTJ eksisteerimise ajal tehti piirkonna
kolhoosides ulatuslikult kivide koristamist ja põldude massiivistamist
põllutööde kvaliteedi tõstmiseks ja saakide suurendamiseks. MTJ algaastatel ei
jätkunud kiviveoplaate ja terastrosse. Need tuli hankida endaalgatusliku isevarumise korras.
Kiviveoplaatide jaoks tuli minna Tartusse ja Emajõe kaldale sõjaajast jäänud
Saksa sõjalaev tükkideks lõigata ja ära tuua. Sellest jätkus paariks aastaks
igale traktoribrigaadile. Trossi käisime hankimas põlevkivikaevandustest ja
Tallinna sadamast.
Niisketel rohumaadel
tehti ka lahtist kuivendamist kraaviatradega.. Talveks tehti puust prussidest
ja rautatud jalastega kelgud, millega sai vedada väetisturvast ja
metsamaterjali. Nii veeti märtsis 1954.a. 4000 m3 väetisturvast.
MTJ-del olid
riiklikud plaanid kursustele suunamiseks, samuti plaanid kohapeal traktoristide
täiendavaks väljaõpetamiseks. 1954.a. õpetati Koerus välja 20 uut traktoristi.
Selline kohapeal traktoristide kaadri välja-õpetamine võimaldas traktoribrigaadides künni- ja kultiveerimistöödel rakendada
kahevahetuselist töökorraldust, mis tunduvalt lühendas ettenähtud tööde läbiviimise tähtaegu.
Kõikide MTJ-de ees
seisvate ülesannete täitmise eest ja olukorra eest teenindatavates kolhoosides
vastutasid ja andsid aru Paide rajooni parteikomiteele, Paide raj. TSN
Täitevkomitee ja ENSV põllumajandusministeeriumi ees MTJ direktor ning MTJ
peaspetsialistid. Koeru MTJ-s töötasid peaagronoomina Valter Allik ja Ilmar
Kruusamägi, peazootehnikuna Lembit Keerd ja Evald Paosalu, vanemvetarstina
Ervin Särg ja Arnold Haavasalu, pearaamatupidajana Aida Seping ja Ilme malm,
peainsenerina Ülo Koger, Tammela ja Enn Roostalu. Töökoja juhatajana töötasid
Mikko Särkinen ja Anatoli Rusanov, põllutööriistade mehaanikuna Helju Noormaa
ja Raimond Asu, jaoskonna mehaanikutena Helmut Esinurm, Nestor Särkinen ja Hugo
Kurg. Kontoris töötasid vanemraamatupidajana Mari Esinurm ja Silvia Gutman,
kaadriinspektorina Ella Kallasmaa, kassapidajana Astrit Ots, dispetšerina
Sarapuu, Lia Roostalu ja Aino Kruusamägi, traktoritööde arvestajana Endla
Männikoks, melioraatorina Harald Tiik, revident –raamatupidajana Ellen Treter
ja sekretärina Silvia Holm.
CK-3, vasakul direktor Alva Maripuu ja paremal partorg Ed. Liivar
Kokku
töötas Koeru MTJ-s 23 inimest ITP personali, teenistujaid-raamatupidajaid 13 ja
nooremteenistujaid (valvur, tuletõrjuja, hobusemees, koristaja, sõiduautojuht)
8.
Töökojas oli alalisi
remondimehi 7 ja masinamehi, st traktoriste ja kombainereid ning kombaineri
abisid kokku 68. Koeru MTJ partorgiks oli ED. Liivar ja AÜ esimeheks H.Tiik.
Koeru MTJ töötajad
elasid rajooni TK ja Koeru k/n poolt
eraldatud majades või korterites. Nii said peavarju Koeru teemaja vastas olevas
valges majas (kunagine apteek) peainsener E.Roostalu, van.raamatupidaja Silvia
Gutman, treial Aasma, kontrollmehaanik M.Särkinen ja naftabaasi juhataja V.Prank.
Ei saa märkimata
jätta, et samas majas tuli MTJ algupäevil põhkudel, puuhalg pea all ja mantel
peal magada paar nädalal ka MTJ direktoril, kuni saadi korter koos jaoskonna
mehaaniku ja van.raamatupidaja
Esinurmega Väinjärve teel tühjas majas apteegi kõrval.
Endises Kapu kõrtsis
Jaani ja Rakke tee nurgal (põles
02.09.68. Mait Raudsepp) elasid melioraator H.Tiik, MTJ direktori autojuht
Feliks Treter, töökoja juhataja A.Rusanov. Traktorite remondiperioodiks oli
sinna organiseeritud ka ühiselamu. Traktoribrigaadide liikmed elasid oma teenindatavates kolhoosides.
Peaagronoom V.Allik elas Arukülas kooli vastas üle tee olevas vanas mõisa
aidas, peazootehnik E.Paosalu ja van.vetarst E.Särg elasid Väinjärve teel
vetjaoskonnas. Osa MTJ töötajaid elasid Koerus oma individuaalelamutes
Kogu Koeru MTJ
eksisteerimisaja jooksul kujunes välja noor, ühtehoidev, ettevõtlik ja teotahteline
kollektiiv. Töötasid nais- ja meesansambel, 10 liikmeline näitering j.
Ekskursioonidel käidi Kiievis, Pihkvas, Haapsalus, Leningradis ja Karjalas. Sõideti
veoautoga, millele vihmakorral oli võimalik puldankate peale tõmmata.
Korraldati pidulikke aktusi ja koosviibimisi, riiklikel pühadel laudadega
pidusid ja uusaastakarnevale. Peeti tööliste sünnipäevi.
Taidlust tehti Arukülas Koeru kooli ruumides. Esinemas käidi
ümbruskonna kolhoosides. Seoses Koeru MTJ loomisega tekkis suurem vajadus
aktiivsema kultuurielu järele. Kõigile oli rõõmupäevaks palju aasataid pooleli
olnud Koeru Kultuurimaja valmimine27. Detsembril 1957.a. Kultuurimaja
juhatajaks kinnitati partei tsoonisekretäri V.Unga abikaasa Ilse Unga.
Kultuurimaja käikuandmise puhul korraldati pidulik aktus ja pärast seda
esinesid MTJ ja alevi isetegevuslased. Oli täitunud Koeru rahva suur unistus.
Saal oli täis rõõmsameelset Koeru rahvast. Paar nädalat hiljem toimus
kultuurimajas Koeru ja Järva-Jaani MTJ-de ühinemispidu.
1958.a. suvel
toimusid Koerus esimesed noorte suvepäevad. Rahva hulgas nimetati neid päevi
„võsaleeriks“. Suvepäevade lõpupäeval marssisid noored puhkpilliorkestri saatel
Arukülast Koeru kultuurimaja juurde. Seal toimus pidulik aktus. Osavõtjatele
anti tunnistused ja lilled. Päev lõppes peolaua ja tantsuga. Tantsuks mängisid
Koeru kultuurmaja ja MTJ ühinenud estraadiorkester ja Koeru puhkpilliorkester.
Spordielu oli MTJ-s
tagasihoidlik. Suvel mängiti Aruküla mõisa ees võrkpalli ja peeti võistlusi.
Talvel mängiti koroonat, malet ja kabet ning võisteldi samadel aladel.
Uue töökoja, ühe
kombainide, ühe traktorite ja kahe põllutööriistade hoiukuuride ehitamisega
alustati 1953.a. Need valmisid 1955.a. lõpul. Uue kontorihoone ehitamist
Arukülas tiigi kaldal alustati 1956.a. „Valge maja“ valmis 1958.a. Sellesse
hoonesse olid ehitatud kontoriruumid ning teisele ja kolmandale korrusele
elukorterid. Vastvalminud uut hoonet MTJ
ei kasutanud
Uus kontorihoone valmis 1958.a.
Koeru MTJ likvideeriti
1958.a. Hoone seisis tühjana kuni Koeru autoremonditehase asutamiseni 1959.a.
maikuus. Hoone võtmeid ma
autoremontijatele üle ei andnud. Tehase direktorile Korollile ütlesin, et
kadunud ja kõik.
See valmistas tuska, et nii kaua oodatud kontoris ei saanud
istuda mitte minutitki.
31. detsembril 1957.a.
likvideeriti Järva-jaani MTJ ja liideti Koeru MTJ-ga. Kõik tema tehnika ja
varad samuti traktoristid, kombainerid ja teised traktoribrigaadide töötajad
tulid üle Koeru MTJ koosseisu. Koeru MTJ teeninduspiirkonda lisandusid Karinul,
Roosna_Allikul, Järva-Jaanis ja Karedal
asuvad kolhoosid.
1957.a. plaaniti
remontida 59 traktorit ja 10 teraviljakombaini, sh 16 traktori kapitaalremont.
Tegelikult remonditi aasta lõpuks seitse traktorit. Remondiplaani mittetäitmine
esines ka endises Järva-Jaani MTJ-s. Olu-korra lahendas uus Koeru MTJ
remonditöökoda. Koerus oli juurutatud remondi „sõlmmeetod“, st remonditi ainult
traktori kindel sõlm või agregaat ja töö tegid selleks väljaõppinud kogemustega
jaoskonnamehaanikud ning traktoribrigaadide brigadirid.
1955, 1956 ja 1957.a. käisid Koeru MTJ
kombainerid oma kombainidega enne meie viljakoristuse algust suure riigi
uudismaadel aitamas sealset vilja koristada. Kombainid laaditi rongile Rakke
jaamas. Koeru kombainerid (Raimond Asu jt) hoidsid seal töötades vabariigi au
kõrgel. Tagasi tuldi sealt tänukirjade, kingituste, preemiate ja nisu täis
punkriga.
Pärast 1958.a.
veebruaripleenumi otsusel reorganiseeriti masinatraktorijaamad remondi-tehnikajaamadeks (RTJ). Traktorid,
kombainid ja muu põllumajandustehnika müüdi 2 – 5 aastase järelmaksuga
kolhoosidele. Masina-traktorijaamad olid oma töö kolhoosikorra ülesehitamisel
teinud. Kolhooside areng oli jõudnud
selleni, et nad suutsid juba ise põlumajanduse mehhaniseerimiseks ette- nähtud
tehnikat ja masinaid osta ja võib-olla ka otstarbekamalt –efektiivsemalt neid
kasutada. Kolhoosile müüdi see tehnika, mis varem oli kinnitatud sellele MTJ
traktoribrigaadile, kes seda kolhoosi teenindas. Kolhoosidele tehnika müümiseks
moodustati rajooni komisjon, mille juht oli Paide raj. TSN TK esimees ja
liikmeteks NSVL Riigipanga Paide osakonna esindaja, MTJ direktor ja kolhoosi
esimees. Komisjoni võeti veel spetsialiste, kes olid suutelised objektiivselt
hindama tehnika seisukorda, kulumist ja jääkväärtust. Vaatamata nõudmistele
hoiatustele mitte kahjustada riigi huve hinnates alla tehnika väärtust ja
sellest tulenevat müügihinda, püüdis Koeru MTJ-s tegutsev komisjon müüa
tehnikat võimalikult odavalt ja pikema järelmaksuga. Seda võimaldas olukord,
kus tehnika ülevaatus-hoidmine ja müük toimus veebruari- ja märtsikuus, mil
põllutööriistad lume all ja ost-müük toimus nagu põrsas kotis.
Koeru MTJ likvideeriti
10. Mail 1958.a. pärast
tehnika müüki kolhoosidele ja liideti Paide MTJ-ga. Moodustati Paide MTJ Koeru
tootmisjaoskond. Samast kuupäevast viidi mind üle Paide MTJ direktoriks. Pärast
tehnika müüki kolhoosidele reorganiseeriti endise 63 masina-traktorijaama
asemele 38 remondi-tehnikajaama sh Paide RTJ. Paide RTJ Koeru tootmisosakond
anti üle Autotranspordi ja Maanteedeministeeriumile Koeru Autoremonditehase nr.
2 loomiseks.
Koeru MTJ viieaastane eksisteerimine jättis oma jälje Koeru
aleviku ja ümbruskonna arengule. Tunduvalt oli paranenud maaharimiskultuur,
tööd teostati optimaalsetel aegadel, tõusis põllukultuuride saagikus, see
omakorda võimaldas tõsta loomakasvatuse produktiivsust. Kolhooside juhtimine ja
nende finantsmajanduslik olukord oli tunduvalt paranenud. Töötasud olid tõusnud
ja samuti jagamatud fondid edasisteks kapitaalmahutusteks.
Koeru MTJ direktori autasustamine Eesti NSV Ülemnõukogu
Presiidiumi aukirjaga 27. Mail 1954.a.
kõrgete töötulemuste eest 1953.a. ning edusammude eest sotsialistliku
põllumajanduse arendamisel. Seda pean ma kogu Koeru MTJ töökollektiivi töö
tunnustamiseks. Koeru MTJ kollektiivihead tööd märgiti 1956.a. esimesel
poolaastal NSV Liidu põllumajandusministri käskkirjaga nr.395 6.oktoobrist
1956.a. ja 1956.a. heade töötulemuste eest NSV Liidu põllumajandusministri
käskkirjaga nr 109 26.märtsist 1957.a.
Koerulasi tervitab
endine parteitu, komsomolis mitteolnud endine noorkotkas ja üks EÜS esimese
sinimustvalge lipu peidukohta 50 aastat saladuses hoidnud endine Koeru
MTJ direktor Alva Maipuu.
Rakveres, 27.
detsembril 1997.a.
Kuidas vihameestest
spordisõbrad said?
Sportimisest Koeru
MTJ-s
Koeru MTJ
moodustamisel suunati uued traktorid ja põllutööriistad Rakke jaama kaudu Rakke
MTJ nimele. Kuigi oli teada, et need tuleb üle anda Koerule, võeti masinad
Rakkes kasutusele. See ajas Koeru mehed vihale, mistõttu mitmed riiakamad
traktoristid Rakke teemajas läbi
kolgiti. Need tulid omakorda vastukülaskäigule Koeru mehi karistama. Näis, et
must kass jääbki kahe aleviku vahele. Lepituseks kutsusid rakkelased meid jalgpalli mängima. Sellest tuli hiljem
huvi korraldada oma-vahelisi võistlusi võrkpallis ja kergejõustikus. See sai
ajendiks koostada Koeru võrkpallivõistkond. Igal õhtul togisime Aruküla
häärberi ees palli. Võistlesime Rakke ja Koeru suvepäevadel. Meeskonnas olid
Rundu, Kurg, Lumiste, Allik Ööpik ja Piiroja, hiljem lisandusid Kaare, Mätas ja
Paosalu. !955.a. lisandus veel korvpall, tegime ka kergejõustikku. Võrkpalli
treeninguteks tahtsime korrastada poolelioleva rahvamaja. See plaan läks luhta
ja nii käisime talvel mängimas Peetri madalas rahvamajas. Hiljem see hoone
põles maha. Võrkpallis tulime Paide rajooni meistriks. Traditsioonilised olid
kohtumised Rakkega. Võrkpallis võitsime pea alati, korvpallis jäime alla.
Meie kõvemad
alad olid jooksud (N.Kivimäe-Ööpik. R.Kaare, V.Allik). G.Rundu ja H.Kurg olid head
kõrgushüppajad. Kuulitõukes ja kettaheites oli ületamatu H.Kurg. Hästi tõukasid
kuuli ka E.Paosalu ja H.Lumiste. Üldine huvi spordi vastu oli suur ja spordipeod
rahvarohked. Spordist jäid eemale traktoristid, nende töökoormus oli suviti väga
suur.
Hiljem Vaole minnes käivitusid ka seal võrkpall ja kergejõustik.
Nendele lisandus tuletõrjesport, milleks olid Vaol olemas vanad traditsioonid.
Valdek Allik