teisipäev, 23. aprill 2013




Lugupeetud  Koeru Autoremonditehase aja lugu blogi lugeja!

Neil päevil jõudis  lugejate arv üle kümne tuhande piiri.  See on suur ja märkimisväärne tunnustus. Tänapäeva Eesti populaarsemategi elulooraamatute tiraažid  sinnamaani eriti tihti ei küündi.
Arvan, et selle üle keskmise „tiraaži“ on põhjustanud mitte üksnes minu elulugu, vaid nende aegade töökollektiivi  - Koeru Autoremonditehase elulugu. Jah, „töökollektiiv“ kõlab siinkohal täna ehk veidi paatoslikult, isegi nagu sotsialismiajastu nostalgiana. Seda eriti noorema põlve lugeja kõrvus, nende arvamusavaldustes aga eriti. Taoline vastukaja muutub eriti silmatorkavaks   neid ammuseid aegu meenutavate tähtpäevade puhul või toonaseid sündmusi käsitlevate kirjatööde vastukajades. Nende arvates oli taevas siis ainult pilves ja puhus vinge idatuul.
Jah, ajad olid teised.
Tänase vanema põlvkonna, sõja aja laste osaks on olnud elu ja töö väga mitmesuguste loosungite all. Kuni tänase päevani välja -

-           -  Kõigi maade proletaarlased, ühinege! (Karl Marx  ja Friedrich Engels,  1847)

-           -  Kommunism on nõukogude võim  pluss kogu maa elektrifitseerimine (Vladimir Iljitš        Lenin 1920)

-          -   Nõukogude inimeste praegusele põlvkonnale saab osaks elada kommunismi ajal. (Nikita Sergejevitš Hruštšov, 1961)

-          -  Ükskord me võidame niikuinii! (Heinz Valk, Rahvarinne 1989)

-          -   Plats puhtaks!  (Mart Laar, 1992)

-          -   Jõuda 15 aastaga Euroopa viie jõukaima rahva hulka (Andrus Ansip, 2007)

   Jah, need aastad, mis elatud ja töötatud meile võõraste loosungite all, ilma tänase põhiseaduse preambulita  „eesti rahvuse  ja kultuuri säilimise“ kohta „läbi aegade“, hoidsid  alateadlikult alles siiski selle,   millele sai  tugineda aastast  1991 peale. Eks neist Eesti iseseisvuseta aastate elust ja tööst räägigi Koeru  autoremonditehase aja lugu               ( http://autoremonditehas.blogspot.com/ ). Mõneti kajastubki selles ka terve sõjajärgse põlvkonna töö ja tegevus,  pealegi  erandlikes oludes - käsumajanduslikus korras Koeru,  keset põllumajanduslikku tootmist maale rajatud tööstusettevõttes.
   Tagasivaates noil aegadel tehtule terendub äratundmine, et vaatamata võõrastele loosungitele, see põlvkond, tinglikult siis seitsmekümnendate Rudolf Rimmeli järgi  -  "meie,  37. aasta poisid", olime välja kandnud selle, mis sai teoks augustis 1991.
   Esiti oli küll võõrastav saada kutsutud  kommunistiks selles tähenduses, kelle taolist ka kõige süngematel aegadel oli raske ette kujutada.  Ka kollaboratsionisti - kvislingi sildiga tuli leppida, seda ikka  põhjusel, et sa ei olnud see õige mees iseseisvust taastama. Heinz Valk oma mälestustes „Pääsemine helgest tulevikust“ meenutab toonast Eesti Komitee suhtumist: 
Ülemnõikogu on punane okupatsiooniorgan, kes ei tohi tegeleda Eesti riikluse ja Eesti iseseisvuse taastamise probleemidega. Ülemnõukogu hoolitsegu ainult selle eest, et Moskvast tuleks Eestisse piisavalt bensiini ja sigade jõusööta ja kõigest muust asjast hoidku näpud eemale. 
   Et Eesti iseseisvuse taastamise aupaiste kippus nn komiteelasi varju jätma, ähvardas  Kelam  Rüütlit: 
 „„Kui võimu üle ei anta, tuleb verevalamine.“ Eve Pärnaste küsimuse peale kinnitas Rüütel tookord: „Kelam on seda öelnud.“ “ ( Tarmo Vahter Vaba riigi tulek ,lk 239). Rääkimata siinkohal Laari selle perioodi silmamoonduslikust ajalookäsitlusest.
Kui  noorema põlve poliitikute ja end arvamusliidrite hulka upitavate tegelaste jalajälgi iseseisvuseelses perioodis olla ei saa, siis seda  häälekamalt antakse endast teada „Musta pori näkku“ (Mihkel Raud) taoliste üllitistega või siis positsioneeritakse end tänaste valitsejate  „valgete leeri“ kuulumist mõjusa säutsumisega: Mina ei olnud Rahvarindes (Kaarel Tarand, 19. aprilli Postimees). Tarandile sekundeerib sealsamas vastupidist kommentaator Tanel Kandle: Kui poleks olnud Rahvarinnet kirjutaks K.Tarand Sirbis punalipu all, kuidas sirp lõikab ja vasar lööb.“ Ja ka hinnangud sellele Tarandi säutsatuse kommentaarile vaat’ et pea tasakaalus: -144 ja +164.

  Kas ikka tõde tõuseb, vale vaob?

Loodan, et siinne lugu juhatab sisse  just selle sõjajärgse põlvkonna elu-olu  kajastusesse nii toonasele kaasteelisele kui ka tänase noorema põlvkonna huvilisele, et tunnetada nende aegade tegelikku reaalsust.
Veelkordne tänu siinsete lehekülgede külastajatele, kes just viimastel päevadel on üles näidanud või tundnud huvi - arvan, et mitte üksnes Koeru Autoremonditehase, vaid üldse, laiemas plaanis elu vastu toonases Eestis.
PS: Igasugune kaastöö kommentaaridena on tere-tulnud!

Põgus ülevaade külastatavusest

2.01.2013
Pageviews today                          
  14

Pageviews yesterday
5

Pageviews last month
298

Pageviews all time history
9,002

04.04.2013
Pageviews today
8

Pageviews yesterday
6

Pageviews last month
287

Pageviews all time history
9,991

23.04.2013
Pageviews today
25

Pageviews yesterday
28

Pageviews last month
271

Pageviews all time history
10,169