Koeru Autoremonditehas  1959 – 1994

  Esmamulje ja hilisem mälestus varasemate aegade Koerust oli kaskede allee Aruküla mõisa ja Koeru vahel. Kased olid väärikas eas, rivis mõlemal sõidutee pervel. Nende taga laiusid kolhoosi põllud. Alevis töötas söökla ja toiduainete kauplus endise Kapu kõrtsi hoones, mis hiljem maha põles. Saun ja kultuurimaja jäid sööklaga ühele poole teed,  teisele poole aga endisaegne apteegimaja, kus elasid tehase töötajad. Keset alevit, ristteel oli planguga piiratud ehitus, kus öeldi endisaegne  kõrts olevat, mida aga juba pikemat aega oli remonditud. Pealesõja aastad tõid Koerugi maile uusmaasaajad, kolhoosid, sovhoosid. Nendega koos ilmus  Aruküla mõisa viinavabriku ruumidesse masinatraktorijaam – MTJ.

   Kui traktorijaamad kuulusid  likvideerimisele,  oli aastal 1959 pealinnas otsustatud, et Koeru tuleb Tallinna Autoremonditehase nr 1 sõiduautode kapitaalremondi allüksus  – nimega Koeru Autoremonditehas nr 2. Alguses kasutati ära MTJ ajast jäänud ja isevalmistatud põllumajandustehnika parandamiseks kasutatud tootmisvahendeid. 1960. aastal oli tehases juba 140 töötajat. Trei-, frees- ja puurpinkide tööks vajaliku elektri tootis algusaegadel trofeena saadud sakslaste diiselgeneraator MAN. Riigielekter toodi Koeru 1963. aastal.

  Koeru ART oli autoremondi ettevõte, spetsialiseerunud Gorki Autotehase GAZ marki sõiduautodele kapitaalremondi tegemiseks. Valdavalt remonditi Autotranspordi ja Maanteede Ministeeriumi automajanditele  esiti Pobeda, aastast 1964 juba Volga nime kandvaid taksoautosid.  Veel valmistati meie tehase algusaegadel uusi veokaste Tallinna ja Tartu autoremonditehastes remonditavatele ZIL  ja GAZ  marki veoautodele.

  Kuue-ja seitsmekümnendatel aastatel rajas autoremonditehas  hulga  tootmishooneid,  ehitas elamuid  nii oma töötajate kui ka kooliõpetajate ja arstide tarvis, kokku üle 160 korteri, mis mugavustelt linna omadele sugugi alla ei jäänud.  Elu Koerus läks jõudsalt edasi sellest peale, kui Koeru ehitati seitsmekümnendatel  tehase initsiatiivil  uus lasteaed, siis keskkool  ja ka tervisekeskus. Peale seitsmekümnendate alguse majandusreforme võisid asutused-ettevõtted, eriti aga kolhoosid ja ehitusettevõtted,  osta taksoparkidest  mahakantud taksosid, mis omakorda   Koeru ART jõul uuesti sõitma pandi. Taksoparkide ja siis muude  asutuste sajad, et mitte öelda tuhanded Pobedad, hiljem siis vanad ja ka uued Volgad, said kapitaalremondi korras uuenduskuuri kuni sotsialismiajastu lõpuni.

 Nüüdseks,  on siinsamas, kõrval 1963. aastal toonase kodukaunustamise aktsiooni korras istutatud  pärnad-tammed soliidsesse ikka jõudnud. Need puud olid paratamatult  tunnistajaiks kauboikapitalismi ajale, mil üheksakümnendate alguse Erastamisagentuur erastas Koeru ART soomlasest välisinvestorile mis osutus tagantjärgi vaadates ärastamiseks. Läbi mitmete ettevõtete viidi  oskamatu või pahatahtliku juhtimise tõttu kogu endise ART taristu seisundisse, kus peale seinte ja tühjade ruumide enam suurt midagi ei olnud jäänud. 1996 aastal kuulutati alles aasta eest soomlasest „ettevõtjale“ erastatud tehasele Metallmex pankrott.

Samal ajal oli Tallinnas tegutsev, tõsteseadmete komponente valmistav AS Konesko hakanud otsima oma kitsaks jäänud ruumidele pindasid mujalt Eestist ja nii satuti laokil seisvale endise Koeru ART territooriumile. Tänaseks on raskete aegade kiuste, vahepeal lootusetuna näivast olukorrast välja tuldud ja vana ART territooriumil tegutdeb edukalt AS Konesko, mis on laiendanud oma tegevust ka Põltsamaale ja Türi-Allikule. Täna vaatavad tehas ja kogu Koeru lootusrikkalt tulevikku.