Olen sündinud Pärnu linnas, õppinud Vändra Keskkoolis ning omandanud 1962.a. Tallinna Polütehnilises Instituudis mehaanikainseneri kutse auto-transpordi erialal.
Olles toonase süsteemi kohaselt tööle suunatud vastrajatud Koeru Autoremonditehasesse, puutusin kokku eelkõige selle aja maaelu suurte murede ja väheste rõõmudega.
Juba siis oli aktuaalne kaadriprobleem - maanoored läksid ära linna, õppima, kust peale õpinguid leiti sealt ka töö- ja elukoht.
Maa tühjenes.
Maaelu edenedes tekitati maale perspektiivsete keskuste näol niinimetatud agrolinnakud, mille keskseks üksuseks kujunes kool ja see pidi ilmtingimata olema keskkool, sest siis kehtis ka üldise kohustusliku keskhariduse nõue.
Elu Koerus hakkas jõudsalt edenema sellest peale, kui sai valmis ehitatud uus maja keskkooli tarvis. See oli 70-te alguses.
Minu aastakümnete elukogemus Koerus Autoremonditehase direktorina ütleb seda, et keskkool on nagu ainus kaev keset küla, ilma milleta tänapäeval elu võimalikkusest maal rääkida ei saa. Olgu tegu põllumajanduse või mõne muu valdkonna ettevõtlusega, kõik see eeldab inimest, kel laste koolitamise pärast muret ei peaks olema.
Just nüüd on aga käima pandud järjekordne haridusreform, mille tulemusena praktiliselt pannakse kinni, kaotatakse ära maakeskkoolid. Seda reformi teostatakse igati „õilsal“ eesmärgil – kvaliteetse gümnaasiumihariduse võimaldamise lubamisega igale gümnaasiumi lõpetajale. Kuid kvaliteedinõude täitmise eeltingimuseks on seatud igale koolile kolm klassikomplekti, mis ju tähendabki kadu maagümnaasiumidele.
Siinkohal meenub mullune sõda lasteaiakohtade pärast Tallinna linnas, kus mõned aastad tagasi oli maha müüdud omal ajal ehitatud lasteaiahooneid, sest siis ei jätkunud seal kõigisse piisavalt lapsi.
Kas tänane kõlava nimega koolireform ei tekita mõne aja pärast analoogset patiseisu tänastes oma keskkooli omavates maa-asulates? Seda siis, kui ükskord mõistliku sotsiaalpoliitika tulemusena iibeprobleemid leiavad lahenduse järjekordse beebi-buumi näol. Seda esiteks.
Teiseks: neis küladest suuremates keskustes elab ja leiab teenistust lähemal või kaugemal see osa haritud rahvast, kes soovivad samuti kasvatada oma lastest haritud inimesi. Kui sealt kaob aga keskkool, kaovad samuti need inimesed
koos lastega sinna, kus kooliskäimine on võimalik tunde kestvale bussisõidule aega raiskamata.
Kokkuvõtteks – keskkoolide sulgemine „kvaliteetse hariduse“ andmise sildi all tähendab sisuliselt järjekordset kabjahoopi maaelule tervikuna, mitte ainult töökohtade kaotust õpetajatele.
Taoline reform ei taga eesti rahvuse ja kultuuri säilimist läbi aegade, nagu seda Põhiseaduse sissejuhatuses deklareeritud on. See on ühepäeva peremehe tehtud otsus.
Keskerakonna maaelu arengupoliitika programmiliseks seisukohaks on seista maakoolide eest, et väga hea haridus oleks ka maalastele kättesaadav. Samuti peetakse vajalikuks tasuta gümnaasiumiharidust.
Usun maarahva toetusele Keskerakonna püstitatud eesmärkide saavutamiseks!
Vali 681, või keegi teine Keskerakonnast!
Ehk siis toetad koguni Rahvaliitu, sest kunagises Koeru Autoremonditehases oma töömeheteed alustanud Andrus Blok on võtnud selle erakonna kogu vastutuse enda kanda.
Lugupidamisega Arvo Adelbert
50 54 336, 38 54 336
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar